Teada on, et paljud imetajad, kuid mitte inimene, näevad ultraviolettkiirgust.
Kassid ja koerad võivad näha ultraviolettkiirgust
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. veebruar 2014, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus uuring näitas, et seda võivad näha ka kassid ja koerad, kirjutab Fox News.
See fakt aitab selgitada ka loomade vahel kummalist käitumist.
«Mitte kunagi varem ei ole tõestatud, et kassid ja koerad näevad ultraviolettvalgust, kuid nad näevad,» sõnas Briti Londoni linnaülikooli teadlane Ron Douglas.
Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380 - 760 nanomeetrit. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajutakse erineva värvusena. Nähtav valgus, mida inimsilm näeb, ulatub punasest violetseni.
Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel.
Paljudel loomadel on võime näha UV-kiirgust. Need on näiteks putukad, linnud, mõned kahepaiksed ja roomajad, kuid ka hulk imetajaid nagu hiired, rotid, mutid, kukkurloomad ja nahkhiired.
Inimsilm blokeerib ultraviolettkiirguse, kuid loomade, lindude ja putukate silmaehitus on erinev inimeste omast ja selle tõttu näevad nad seda kiirgust.
Ultraviolettkiirgus jõuab looma silma võrkkestale, kus selle tõttu käivitub närvisignaal, mis edastab info ajusse ja tagasi silma.
Isegi mitte kuigi tundliku võrkkestaga loomade silmad suudavad mõnevõrra UV-kiirgust tajuda.
Teada on, et inimestel, kellele on tehtud kaeoperatsioon ja ei ole pandud ultraviolettkiirgust blokeerivaid läätsi, näevad ka ultraviolettkiirgust.
Teadlased uurisid väga erinevate loomade silmi ning mõõtsid milline valgus jõuab nende silmade võrkkestale.
Leiti, et loomadel nagu siilidel, kassidel , koertel, okaapidel ja tuhkrutel on silmadel sellised võrkkestad, mille abil nad näevad ultraviolettkiirgust.
«Tekkis küsimus, et miks nad peaksid seda nägema. Sellel on mitu eesmärki. Näiteks mesilased ja teised putukad kasutavad seda taimevärvi kindlaks tegemiseks. Närilised aga kasutavad seda kaaslaste uriinijälgede leidmiseks. Põhjapõdrad kasutavad ultraviolettkiirgust jääkarude märkamiseks,» selgitasid uurijad.
Miks inimsilm blokeerib ultraviolettkiirguse? Üks põhjusi on selles, et see võib kahjustada võrkkesta. Teine põhjus aga selles, et ultraviolettkiirgus võib inimnägemist hägustada.
«Ultraviolettkiirguse nägemine aitab põhjendada seda, miks mõned loomad teatud viisil käituvad,» selgitasid uurijad.