Mänguarvustus: Episodes from Liberty City

Pikalt üle aasta pole me Grand Theft Auto universumist värsket meelelahutust saanud. Lõpuks lasid Rockstari mängumeistrid välja uue mängu!

EfLC koosneb kahest mängust, mis mõlemad leiavad aset GTA IV Liberty Citys: The Lost and Damned ja The Ballad of Gay Tony. Mis kõige toredam: nende mängimiseks pole sul vaja GTA IV omada, uued seiklused on täiesti iseseisvad. Kumbki üksikosa pakub keskmisele mängurile 8-10 tunni jagu avastamis- ja tulistamislusti, multirežiimid veel peale selle.

PC-versioon (mis siinkohal arvustatud saab) koosneb kahest plaadist, su arvutisse paigaldatakse mõlemad mängud ning (soolo)mängimiseks on vajalik plaadi füüsiline kohalolek, aga mitte internetiühendus, nagu Ubisofti uusim DRM nõuab. Omaaegne GTA IV esitas mänguarvutile küllalt kõrgeid nõudmisi. Lisapaketid jooksevad sama mootori peal, aga vahepeal on arvutite jõudlus tõusnud, seega saavad uuemad masinad Episoodide jooksutamisega enam-vähem muretult hakkama.

Visuaalselt on Episoodid eristamatud GTA IVst. Paraku näeb Liberty City tõeliselt hea välja vaid siis, kui kõik mängu-ilu heeblid on paremale põhja surutud, aga lahjemal arvutil tähendab see jõnkslikku liikumist ja kaduvaid kaadreid. Vanemate masinate omanikud peavad sujuvama mängukogemuse huvides silmailule allahindlust tegema.

The Lost and Damned
TLaD viib mängija tsiklijõukude maailma ja riietab ta seal Johnny «Juut» Klebitzi nahktagisse. Johnny on mootorrattagängi The Lost «tegevtoimetaja» ehk pealiku parem käsi. President Billy ise vabaneb mängu alguses just seadusesilmade valve alt, aga ega see teda parandanud: oma agressiivsel moel tahab ta kamba kohe vanale rajale tagasi suunata. Johnny leiab, et muutunud ajad nõuavad isegi tsikligängidelt oma maailmatunnetuse kohandamist.

Loomulikult saab selles mängus tülgastuseni motikatega ringi kihutada. Ja see on mõnus, eriti kui võrrelda GTA IV tsiklijuhtimiskogemusega. Mängus leidub palju erineva tunnetusega motikaid ja sõitmine on enamasti tõeline lõbu. Raudruunad kuuletuvad ja kiirendavad hästi, võtavad uskumatuid kurve (ärge seda reaalelus proovige) ning enamasti püsid sa sadulas nagu liimitult. Liberty Citys leidub ju edevaid autosid, aga millegipärast ei tekkinud enam isu mõnda plekist kirstu pugeda, kui saad koos oma kambajõmmidega summutilõrinal mööda LC tänavaid ringi kimada ja vägivalda külvata.

Selle viimase jaoks on meile tsiklimängus uued instrumendid antud. Neist kõige efektiivsemad on nn assault shotgun ehk täisautomaatne haavlipüss ning granaadiheitja, mida võib kasutada nii maapealsete kui õhumärkide vastu. Loovaid lahendusi pakuvad piljardikii (teeb ära umbes pesapallikurika töö) ning torupommid.

Ligi 10-tunnise soolo-osa mängimisel on kasu, kui oled enne läbinud GTA IV, nimelt ristuvad Johnny rajad teatud missioonides Nikoga ja võid juba tuttavaid sündmusi teise nurga alt vaadata. Lisaks loo läbimisele leiad hulgaliselt tsiklivarastamise ülesandeid ja võidusõite. Mitmikmängus on olemas kõik need samad võimalused, mida GTA IV tutvustas ja lisaks veel kaks päris põnevat. «Tunnistajakaitses» kehastub üks meeskond võmmideks, kes üritavad olulist tunnistajat elus hoida ja teine tsiklimeesteks, kelle ainus soov on kitsele võimalikult kiiresti ots peale teha. Chopper vs chopper tähendab aga helikopteri ja mootorratta võidukihutamist. Mõlemad on päris haaravad.

Ballad of Gay Tony
BoGT viib mängija LC ööelu absoluutsesse tippu, nimetatud Gay Tony (Tony Prince ) on kohalik ööklubide kunn. Samas on tal eriline anne kokku põrgata erinevat moodi ebameeldivate ja kaunis psühhootiliste tegelastega. Sina kui tema lähim abiline Luis Lopez pead Tony iga kord orgaanilisest väetisest välja sikutama. Aga sellest pole pikalt kasu, Tony viskub järjest uutesse afääridesse.

Karakterite ning soololoo üldise arengu poolest tundub BoGT huvitavam ning mitmetahulisem kui TLaD, mis keskendus peaasjalikult tsiklitega ringi kihutamisele. Luis pürgib kõrgustesse, kui nii võib öelda. Ette tuleb kopteritega lendamist ja langevarjuhüppeid hoonetelt (BASE jump). Võidusõitudes saab nüüd masinatele lisapiitsa anda nitro abil, aga kõige magusam on TANK! OK, mitte mingi selline tuumapommikindel mölakas, millega Saddam maha võeti, rohkem nagu leitnant Gruberi «väike tank», kuid selle pardarelvad on tsiviilmasinate vastu tõsine argument.

BoGT mitmikmängud ei ole nii haaravad (siinkirjutaja meelest), kui tsikliosas, kuid selle teeb tasa soolomängu kirev ja sädelev areng.

Kokkuvõtteks
EfLC on järjekordne pärl Rockstari GTA-krooni küljes. Eriti armas, et lisaosade mängimiseks ei pea GTA IV olema installeeritud. Suhteliselt soodsa raha eest (PC versiooni saab kätte 400 krooni eest) saad kaks umbes kümnetunnist mängu, kõvasti avastamisrõõmu ja mitmikmängude võimaluse.

Arvutilt nõuab mäng minimaalselt järgmist:
OP: Windows Vista - Windows 7 - Service Pack 1 / XP - Service Pack 3
Protsessor: Intel Core 2 Duo 1.8Ghz, AMD Athlon X2 64 2.4Ghz
Mälu: 1.5GB
Videokaart: 256MB NVIDIA 7900 / 256MB ATI X1900
See on täielik miinimumkonfiguratsioon, millega mäng veel üldse jutule võtab. Rohkem mälu ja mehisem videokaart tuleb igal juhul kasuks. Enamasti saab mängus hakkama klaviatuuri ja hiirega, aga mõnes ülesandes, nt kopteritega lendamine tuleb mängupult kõvasti kasuks. Konsooliport ikkagi, seega loomulikult pakutakse seda ka Xbox 360 Playstaion 3 jaoks. Mängu andis testimiseks Gamelab.

Hinne 10/10