/nginx/o/2014/02/17/2828904t1h7e93.jpg)
Natsi-Saksamaa plaanis kasutada Teise maailmasõja ajal malaariasääski bioloogilise relvana.
Natsid plaanisid kasutada malaariasääski relvana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Natsidest arstiteadlased katsetasid koonduslaagris malaariasääski vangide peal, edastab The Guardian.
Arst Klaus Reinhardt leidis Dachau koonduslaagri arhiividest dokumente, mis paljastavad natsidest teadlaste katsed malaariasääskedega, et neid kasutada liitlasvägede sõdurite vastu.
Saksamaa politsei ja julgeolekujõudude juht Heinrich Himmler andis 1942. aasta jaanuaris käsu, et Dachau koonduslaagrisse tuleb rajada malaariasääskede uurimislaboratoorium.
Laboratooriumi eesmärgiks oli leida ravimeid, mis aitaksid sääskede levitavate haiguste korral. Natsi-Saksamaa sõdurid kannatasid Aafrikas mitmete haiguste käes, kaasa arvatud malaaria ja tüüfus. Viimast põdesid ka koonduslaagrite vangid.
Reinhardti sõnul uurisid natsidest arstiteadlased Dachaus bioloogilise sõja võimalusi.
Lisaks sellele, et otsiti ravimeid oma sõdurite raviks, püüti leida ka võimalusi kahjustada liitlasvägesid.
Natsiteadlased tegid kindlaks, et malaariasääsed suudavad olla mitu päeva ilma toiduta. Natsid tahtsid malaariasääsed viia lennukitega vaenlase tagalasse ning lasta seal lendu.
Dachaus katsetati, kuidas malaaria nakkub sääskede vahendusel inimeselt inimesele.
Reinhardti arvates ei saavutanud natsiteadlased malaariasääskede uurimise ja katsetustega eriti midagi.
«Tegemist oli kummalise projektiga, milles olid kokku pandud Himmleri algelised teadmised uurimistööst, paranoia, natsikeskne maailmanägemine ja mure saksa sõdurite pärast,» edastas Reinhardt väljaandele Süddeutsche Zeitung.
Malaariat ehk halltõbe põhjustavad eukarüootsed algloomad perekonnast Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodium´i liiki, neist kõige sagedasem ning kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum.
Malaariatekitaja levib emase malaariasääse (Anopheles) hammustusega. Inimese verre sattunud sporozoiidid liiguvad eelkõige maksa, aga ka teistesse siseorganitesse.
Malaariasümptomiteks on palavik, külmavärinad, liigne higistamine, pea- ja lihasevalu, iiveldus, oksendamine, teadvuse kaotamine, aneemia, kollatõbi, teadvuse kaotus ja kooma.