USA paleontoloogid leidsid Aafrikast Sahara kõrbest Goberost kiviaegse matmispaiga, mis lubab järeldada, et praeguses kõrbes oli kunagi järv ja seal laius viljakas ala.
Paleontoloogid: Sahara kõrb oli kunagi viljakas ala
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. august 2008, 07:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leidsid matmispaigast nii inimeste, kalade kui ka krokodillide jäänuseid, edastab AP.
Chicago ülikooli teadlase Paul Sereno sõnul on see matmispaik umbes 10 000 aastat vana.
Paleontoloogid olid Saharas dinosauruste jäänuseid otsimas, kuid sattusid hoopis matmispaigale.
«Saime matmispaigast leitud jäänustest kohe aru, et see piirkond oli kunagi viljakas ala, mitte kõrb,» lisas Sereno.
Matmispaigas on umbes 200 hauda ja need pärinevad kahe erinevast kultuurist, mille vahe on vähemalt 1000 aastat.
Uurijad tõstsid eriti esile ühte hauda, kuhu oli maetud ema ja tema kaks last. Hauast leiti ka taimejäänuseid, mis viitavad sellele, et lahkunud maeti koos lillsülemitega.
«Esimesena elasid selles piirkonnas robustse kehaehitsuega kütid-korilased, keda tuntakse kiffiani hõimuna. Nad elasid järve kaldal, kuid kliimamuutusest tingitud kuivaperioodide tõttu jätsid nad oma asuala umbes 8000 aastat tagasi maha ja liikusid teise kohta,» selgitasid paleontoloogid.
Teine grupp elas piirkonnas 7000 – 4500 aastat tagasi. See hõim kandis nime tenerian. Sell liikmed olid kiffiani hõimu liikmetest väiksemat kasvu ja kergema kondiga.
«Mõlemad hõimud jätsid endast maha mitmeid esemeid, tööriitus, keraamikat, kalapüügivahendeid, ehteid,» lisasid paleontoloogid.
Arizona ülikooli bioarheoloog Chris Stojanowski selgitas, et need kaks hõimugruppi olid geneetiliselt teineteisest väga erinevad.
«Esmapilgul on raske mõista, kuidas kaks nii erinevat gruppi on maetud samasse paika,» lisas Stojanowki.
Teadlaste sõnul tekkis 12 000 aastat tagasi Maa liikumistrajektooril väike kõrvalekalle ning see põhjustas kliimamuutuse, mille tagajärjelhakkasid Põhja-Aafrikas tekkima põuaperioodid. Just kuivuse ja põua tõttu hakkaski kunagine viljakas ala kõrbeks muutuma.
Aafrika põhjaosas asuv Sahara kõrb on kogupindalalt maailma kõrbedest suurim.