Teadusväljaanne Scientific American tutvustab magedas vees elavat Hydra magnipapillata´t, mille esindajad on vanuserekordite püstitajad.
Video: hüdrad võivad elada 1400-aastaseks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. veebruar 2014, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul võib neist hüdradest iga kahekümnes laboritingimustes elada isegi 1400 aasta vanuseks.
1998. aastal käis bioloog Daniel Martinez välja skandaalse väite, et need pidevalt rakke uuendavad olendid suudavad vältida täielikult vanaemist. Ta oletas, et hüdrad võivad saavutada bioloogilise surematuse.
Neid magevee hüdrasid on kasutatud loomade vananemise uuringutes. Inimesed vananevad üsna kiiresti ning naiste viljakus lõppeb keskeas, samas on olendeid, kellel viljakus säilib terve elu jooksul. Üks selliseid on vesikirp, kelle viljakuses on viljakaid ja vähe viljakaid perioode. Need veeputukad vananevad ka aeglasemalt.
Hydra magnipapillata puhul aga on vananemine ja seega ka suremine väga aeglane protsess.
Hüdrad kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja hüdraloomade klassi.
Vana-Kreeka legendides on Hydra peaaegu surematu koletis. Legendide kohaselt suudab mitmepealine hüdra end hästi kaitsta: kui üks pea maha lüüa, kasvab kaks asemele. Legendide Hydra elas Argoses Lerna järves.