Video: kes või mis tekitas Siberisse «kotkapesa»?

Kes või mis tekitas Siberisse «kotkapesa»? Foto: Youtube

Kui Vene geoloog Vadim Kolpakov leidis Siberist 65 aastat tagasi kummalise pinnailmingu, ei teadnud ta, et sellest saab teadusmõistatus.

Irkutski lähedal asuv kummaline objekt avastati 1949. aastal, edastab Daily Mail. 

See on ümar mägi, mille keskel on ümar kuppel. Oma kuju tõttu sai see nimeks Kotkapesa.

Niinimetatud Patomski kraatri saladust on püütud lahendada aastakümneid. Välja pakutud teooriad ulatuvad tuumaplahvatusest ja sunnitöövangla salakaevandusest kuni meteoriidi langemiseni.

Kõige madalamast kohast on see kraater praegu 80 meetri kõrgune ning diameeter on 150 meetrit. Keskmise «muna» diameeter on kümme meetrit. Arvatakse, et see objekt võib olla kuni 250 aastat vana.

Varem pakuti välja, et kohalikud ehitasid selle püha mäena, kuid seal lähedal ei ela inimesi.

Osa on aga veendunud, et see on tulnukate kätetöö.

Teadlased käisid välja ka teooria, et see tekkis radiatsiooni tõttu, mis pani uraanimaagi plahvatama. Viidati ka vulkaanile, kuid seal piirkonnas ei ole vulkaanilist tegevust.

Kõige populaarsem teooria on meteoriidi langemine. Samas ei ole leitud meteoriiditükke, mis seda tõestaks.

Ka ei ole seal lähedal sunnitöölaagreid, mille vangid oleksid võinud selle kellegi käsul rajada.

Kõige hämmastavam asjaolu selle ümarmäe juures on, et see kerkib ja langeb pidevalt. Paiga juures aga kasvavad puud tavapärasest kiiremini.

Pinnamoodustis sai nimeks Patomski kraater selle lähedal voolava samanimelise jõe järgi. Paika on tehtud mitu teadusekspeditsiooni ning kogutud on pinnaseproove, kuid saladust ei ole seni lahendatud.

Möödunud aastal võetud pinnaseproovid näitasid, et radiatsioonist ja uraanimaagi plahvatusest ei saanud see tekkida.

Järele on seega jäänud kaks teooriat – vulkaan või meteoriidi langemine.

Välja on pakutud, et see võib olla kuulsa Tunguska meteoriidi tekitatud. See meteoriit kukkus 1908. aastal Krasnojarski piirkonda, kuid kukkumispaika ei ole seni leitud. Tunguska katastroof leidis aset 20. sajandi alguses, kuid see objekt on vähemalt 250 aastat vana.

Oletatakse, et selle võisid tekitada ka pinnases leiduv raud ja ferromagneetilised materjalid, mis on 100 – 250 meetri sügavusel.

Teadlaste sõnul on kraater «elus», kuna ta suurus ja kuju muutub pidevalt.