Video: kas olümpiamängude kuldmedalid on tõesti kullast?

Sotši taliolümpiamängude medal Foto: SCANPIX

Täna algavad Venemaal Sotšis taliolümpiamängud, mis kestavad kuni 23. veebruarini.

Olümpiaaladel esimesed kolm kohta saavutanud sportlased saavad vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedali. Tihti on meedias pilte, milles sportlased hammustavad oma medalit. Tegelikkuses on see vana viis uurimaks, kas metall on autentne. Nüüdissportlased lihtsalt poseerivad selliselt.

Mittesportlasi ja ka sportlasi endid on huvitanud, kas olümpiamängude kuldmedalid on tõesti kullast ning milliseid metalle sisaldavad hõbe- ja pronksmedalid.

Rahvusvaheline olümpiakomitee kehtestas ka reeglid, millised peavad olümpiamedalid olema.

Medalid on paela otsa riputatud. Diameeter võib olla minimaalselt 60 millimeetrit ja paksus minimaalselt kolm millimeetrit.

Olümpia kuldmedal ei ole tegelikult kullast, vaid 92,5 protsendi ulatuses hõbedast. Selles on umbes kuus grammi puhast kulda. ülejäänu on muud metallid.

Hõbemedal ongi hõbedast, ilma väikese koguse kullata. Pronksmedal on enamjaolt vasest, kuid selles on ka väike kogus tina ja tsinki.

Medalitel peab olema kirjas, millise spordiala eest need on.

Kuna puhtast kullast medalid maksaksid väga palju, siis ei saa olümpiamänge korraldavad riigid ja linnad neid lubada.

Olümpiamedaleid müüakse oksjonitel. Seal makstakse nende eest suuri summasid, mitte metalli eest, vaid selle eest, et need tähistavad võite.

Esimesed olümpiamängud peeti 1896. aastal ning alates sellest on välja jagatud väga erineva disaini ja kaaluga auhindu.

1928. aastast on suveolümpiamängude medalite ühel poolel kujutatud Rooma amfiteatrit Colossumi. 2004. aasta suveolümpiamängudel see traditsioon katkestati, kuna kerkis küsimus, et olümpiamängud on pärit Vana-Kreekast, kuid miks siis medalitel on Vana-Rooma ehitis.

Taliolümpiamängude medalitel ei ole midagi standardset olnud, kuid sageli on need lumehelbe kujuga.

Antiikolümpial ei jagatud medaleid, vaid oliivipuu pärgi. Need olid valmistatud Olympias kasvanud oliivipuude okstest ning hobuseraua kujulised.

1896. aasta olümpial ei jagatud siiski veel kuldmedaleid. Alade võitjad said hõbemedali ja oliivipuupärja. Ülejäänu paarile kohale aga anti loorberipärg ja vasest või pronksist medal.

1900. aastast alates jagati võitjatele karikaid.

Esimesed komplektid kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid jagati välja 1904. aasta suveolümpiamängudel USAs St. Louisis. Rahvusvaheline olümpiakomitee oli selleks ajaks kehtestanud ja vastu võtnud medalite jagamise reeglid. Esimesed kolm kohta saavad medalid ja diplomid, 4- 8 koht diplomid.

Videot vaata siit.