Vatikan avab pärast sajanditepikkust saladuses hoidmist oma arhiivid, kuna soovitakse ümber lükata USA kirjaniku Dan Browni poolt ta raamatutes välja käidud väited.
Vatikan avab Dan Browni väidete ümberlükkamiseks salaarhiivid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
28. mai 2010, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vatikani arhiivid mängivad Browni teostes tähtsat rolli ning 2009. aastal valminud filmis «Inglid ja deemonid» pääseb Tom Hanksi mängitud Harvardi ülikooli sümboloogiaprofessor Robert Langdon kuulsasse arhiivi, kirjutab The Telegraph.
Langdon peab ära hoidma salavennaskonna Illuminaatide plaani Vatikan hävitada.
Filmis on Vatikani arhiivi näidatud kõrgtehnoloogilise hoiukohana, kus on kuulikindel klaas ning terasest liftid.
Tegelikult arhiivis midagi sellist ei ole, vaid see on üsna vananenud tehnoloogia abil valvatav paik. Erinevatel korrustel on kokku miljoneid iidseid dokumente.
Kui varem said Vatikani arhiiviga tutvuda vaid selleks loa saanud vähesed teadlased, siis nüüd plaanitakse lubatakse sinna ka teisi inimesi.
Vatikani arhiiv asub Püha Peetruse basiilika taga ühes kindlust meenutavas Vatikani hooneosas. Sellel hoiavad silma peal nii Šveitsi kaardiväelased kui ka Itaalia politsei.
Arhiivis on näiteks Vatikani ja kunagiste ajaloo suurkujude vaheline kirjavahetus. Kirju on näiteks Erasmuselt, Karl Suurelt, Michelangelolt, kuninganna Elizabeth I, Mozartilt, Voltaire´ilt ja Adolf Hitlerilt.
Arhiivis olevatest dokumentidest vanim pärineb 8. sajandist. Tähtsaks peetakse ka Templirüütlite kohtumõistmisega seotud dokumente, mis pärinevad aastatest 1308 – 1310. Samuti on seal 1505. aastast pärit pärgament, kus esmakordselt mainitakse Šveitsi kaardiväelasi.
«Arhiivide kohta kasutatav sõna «salajane» ei ole tegelikult õige. See tuleneb ladina keelsest sõnast «secretum», mis tegelikult tähendab «era» või «privaatne». Tegelikult on see arhiiv kogu aeg olnud paavstide eraarhiiv. Seal ei ole saladusi, mida eriti varajama peaks,» selgitas Vatikani arhiivi eest vastutava ametkonna juht Marco Grilli.
Grilli siiski tunnistas, et nii nagu paljudel teistel riikidel, on ka Vatikanil oma saladokumendid. Ka neid hoitakse seal arhiivis ning juurdepääsu nendele koordineerib paavst isiklikult.
Eelkõige on seal Vatikani ametnikega ning abielulahutustega seotud dokumendid, millest vanimad on 1922. aastast.
Ka ei saa ajaloolased tutvuda paavsti paberitega, mis pärinevad 1939. aastast ja hilisemast perioodist. Teise maailmasõja ajal oli paavstiks Pius XII, keda süüdistati juutide saatuse suhtes silma kinni pigistamises.
Samuti on avalikkusele, ajaloolastele ja ajakirjanikele keelatud katoliku kiriku lapsepilastamise skandaalidega seotud dokumendid.