USA ja Saksamaa teadlaste sõnul on Gröönimaa Jakobshavni liustiku murdumine ning murdunud osade liikumine Atlandi ookeanis kiirenenud.
Titanicu hukkumisega seostatud liustik murdub rekordkiirusega
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. veebruar 2014, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased märkasid polaarpiirkondade jäämasside liikumist uurides, et Gröönimaa kuulsa Jakobshavni jää liikumine on varasemast märgatavalt kiirem, edastab iltasanomat.fi.
Jakobshavi liustikust murdub pidevalt osi, mis liiguvad koos merehoovustega Atlandi põhjaosas.
Teada on , et just Jakobshavni liustikust pärit osa sai 1912. aastal tollasele luksulaevale Titanicule saatuslikuks. Titanic põrkas jäämäega kokku 14. aprillil ja uppus paar tundi hiljem viies märga hauda üle 1500 inimese.
Teadlaste sõnul on liustikujää vool alates 2012. aastast kiirenenud 17 kilomeetri võrra aastas ehk 46 meetri võrra päevas.
See kiirus on võrreldes 1990. aastatega neli korda kiirem.
Teadlased avastasid jäämassi liikumise kiirenemise uurides satelliidifotosid. Kõige kiiremini liiguvad jäämassid suvel.
«Tegemist on muret tekitava nähtusega. Murdunud jääosad liiguvad Atlandi ookeani põhjaosas, tõstes sulades veetaset. Tegemist on ühe põhilise põhjusega, miks merepinnad tõusevad,» selgitasid uurijad.
Kui kogu Gröönimaa jää sulaks, siis kerkiks maailmameri kuus meetrit. See tekitaks looduskatastroofi, mis kestab väga pikka aega.
Jakobshavni liustikku peetakse maailma üheks ebastabiilsemaks.