Inimkeha on kooslus, milles kõik peab olema tasakaalus, et see hästi töötaks.
Kümme kummalist fakti inimkeha kohta – surmajärgne erektsioon ja keele jõud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. veebruar 2014, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Health24 lehekülg tõi välja kümme tuntud ja vähem tuntud fakti inimkeha kohta.
Magamata ei jää ellu – paljud püüavad väga lühikese uneajaga läbi ajada, teadmata et see mõjutab nende tervist. Inimene suudab toiduta kauem vastu pidada kui magmata. Piisava vee olemasolul saab toiduta olla 1- 2 kuud sõltuvalt organismi seisundist. Kuid juba paar magmata ööd tekitab tõsiseid psüühilisi probleeme.
Imikutel on rohkem luid – vastsündinu kehas on 300 luud. Täiskasvanul on neid vaid 206. Kuhu kaovad ülejäänud luud? Põhjus selles, et paljud väikesed luud kasvavad kokku ja moodustavad suuremaid luid.
Erektsiooni võib saada ka pärast surma – meditsiiniekspertide sõnul võivad mehed saada erektsiooni ka pärast surma. See juhtub vaid siis, kui surres ollakse sobivas asendis – püsti või voodis pikali. Süda ei pumpa enam verd erinevatesse kehaosadesse, vaid veri koguneb gravitatsiooni tõttu keha alumisse ossa. Kui surnud mees on kõhuli, siis koguneb veri peenisesse. Püsti olles koguneb veri jalgadesse, mis selle tagajärjel tursuvad. Kui jalgadesse enam ei mahu, siis tõuseb veri ülespoole, täites ka peenise. Vere suundumine peenisesse tekitab selles organis erektsiooni.
Söömine mõjutab kuulmist – liigsöömine kahjustab kuulmist. Selle tõttu tasuks süüa mõõdukalt ja lõpetada siis, kui tekib täiskõhu tunne. Maost läheb signaal ajusse, et kõht on täis. See signaal mõjutab kogu pead, kaasa arvatud kuulmiselundeid.
Vaid inimesed nutavad tunnete tõttu – inimesed nutavad ja neil tekivad pisarad tunnete tõttu. Loomadel tekib pisarvedelik silmade puhastamiseks ning mõnede muude füsioloogiliste tegurite tõttu.
Inimese vereringe – inimkehas liigub verd keskmiselt 96 540 kilomeetrit ööpäevas.
Puhumine nõuab palju lihastööd – teadlased on uurinud, et puhumisel kasutab inimene 72 lihast.
Keele jõud – inimkeha suurusega võrreldes on kõige tugevam lihas keel.
Pikkus muutub – uuringud on näidanud, et inimene on hommikul umbes sentimeetri pikem kui õhtul. Pikkus väheneb, kuna liigesed vajuvad päeva jooksul rohkem kokku.
Aevastuse jõud – aevastuse kiirus võib ulatuda kuni 160 kilomeetrini tunnis. Kinni peetud aevastus võib kehas ebameeldivust, kuid ka uimasust tekitada.