Aacheni katedraalis olev skelett võib kuuluda Karl Suurele

Karl Suure kuju Foto: Wikipedia.org

Saksamaa teadlaste sõnul näitasid ligi 26 aastat kestnud uuringud, et Aacheni katedraalis asuv skelett võib kuuluda Frangi riigi kuningale Karl Suurele.

Teadlaste sõnul oli hauas kokku 94 luud ja luufragmenti, edastab The Local.

Uuringute kohaselt kuuluvad luud pikka kasvu ja kõhnale mehele, kes suri võrdlemisi vanas eas.

Arheoloogid avasid Aacheni kirikus oleva sarkofaagi esmakordselt 1988. aastal. Uuringu tulemused avaldati 29. jaanuaril.

«Alates 1988. aastast tehtud uuringud lubavad oletada, et tegemist on tõesti Karl Suure maiste jäänustega,» sõnas teadlane Frank Rühli.

Teadlased mõõtsid luud ära ja panid saadud andmetest kokku pildi, milline nende omanik olla võis. See kattus Karl Suure välimuse kohta käivate kirjeldustega.

See kuningas oli 184 sentimeetrit pikk, mis oli tema ajastul väga pikk kasv. Uurijate meeskonna arvates võis ta kaaluda 78 kilogrammi. Kõhnuse tõttu oli ta kehamassi indeks umbes 23.

Varasemate uuringute andmetel võis luustiku omanik olla 179 – 192 sentimeetrit pikk.

Keskaegse Frangi riigi krooniku Einhardi andmetel lonkas Karl Suur vanas eas. Teadlaste sõnul võib see tõele vastata, kuna uuring näitas nii põlvekedra kui kannaluu kulumist ning vigastust.

Samas ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et kuningas oleks surnud kopsupõletiku tagajärjel.

Enamik skeletist oli matmispaigas, vaid osa pealuust oli Karl Suurt kujutava büsti sees. Üks põseluu oli aga paigutatud püha reliikvia karpi. Luid oli ka puudu, kuid need võidi anda teistesse kirikutesse reliikviateks.

Karl Suur (prantsuse keeles Charlemagne, ladina keeles Carolus Magnus; 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800.

Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.