/nginx/o/2009/08/27/226841t1he99e.jpg)
«Ma isiklikult ei pea Sireeni nüüd nii väga alternatiivseks ja leian, et see oli kohalikus eelvoorus meie ette toodud finalistide hulgast vaieldamatult parim act,» arvab laulja.
Ithaka-Maria Rahula: Liiga alternatiivne «Siren» nüüd ka ei olnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Laul mulle meeldib, aga nagu juba varem kuskil maininisin, siis produktsioon oleks võinud minna intensiivsemaks. Lugu peaks ühel hetkel haarama publiku nii, et seda enam lahti ei lase. Või veel parem, haarama publiku kohe esimestel taktidel, nagu seda tegi Belgia laul,» hindab Rahula, kes eelmises Superstaarisaates saatejuhi tööd tegi. «Paraku tundsin meie esindaja puhul just niisugusest laulu mõjusamast ülesehitusest puudust ka üleeile,» märgib ta ja lisab, et Robin Juhkentali esitusega võib absoluutselt rahule jääda ja klaveri performance sealjuures oli samuti heas mõttes piisavalt hull.
Rahula jagab arvamust, et kohalikus eelvoorus tuleks rahva ette tuleks tuua suurem valik lugudest. «Jätkugu meil objektiivsust, et potentsiaali reaalselt hinnata, sest nii nagu näiteks mõni Balkani superstaar ei pruugi meis otseselt aukartust äratada, nii toimib see ka vastupidi,» viitab Rahula sellele, et nii mõnigi esmapilgul mittemidagiütlev lugu võib publikule vägagi meeldida.
«Act tervikuna peab töötama konkreetses kontekstis ja kohe. Ja et see tooks riigi mainele suuremat kasu, peaks nii artistil kui ka tiimil ikkagi olema siiralt eesmärk - «Eurovisiooni lauluvõistlusel pean pääsema finaali muidu suren,» parafraseerib Rahula «Eesti laulu» vahepala.
Eurovisooni peab Rahula telesaatena meeldivaks. «See on mänguline, lõbus ja kaasab palju erinevaid muusikuid erinevatest riikidest. Olgu siis, et sekka satub tsirkust, on ikkagi vahva näha, mis või kes kuskil euroopa nurgas hetkel IN on.»