Taani vetest leitud müstilised ringid ei ole Teise maailmasõja pommide, tulnukate ega haldjate tekitatud.
Teadlased lahendasid veealuste «haldjaringide» saladuse
Need meriheinaringid on tekkinud mürgise pinnase tõttu, edastab Live Science.
Neid kuni 15 meetrise läbimõõduga ringe leidub Läänemeres Taanile kuuluva Møni saare juures.
Neid näinud on nendest fotosid teinud ja need fotod internetti pannud. Sotsiaalmeedias spekuleeriti ja paluti välja, et need võivad olla veealused «viljaringid».
Taani bioloogide Marianne Holmeri ja Jens Borumi sõnul ei ole need taimeringid «pommikraatrid ega tulnukate aluse tekitatud».
«Mitte ka haldjate poolt loodud. Iidsetel aegadel seostati looduse kummalisusi haldjatega,» laususid bioloogid.
Teadlaste sõnul tekivad sellised ringid, kui merihein hakkab surema. Nende taimede juurest pinnasest võetud proovid näitasid, et seal on palju sulfiide, mis on meriheina jaoks mürgised.
Sulfiidid tekivad Møni saare juures merepõhjas looduslikul teel, kuid neid tekitavad ka põllumajanduses kasutatavad ained, mis jõuavad ökosüsteemi.
«Laine kannab seal enamuse mudast minema ning merihein hoiab kangelt kinni allesjäänust. See on umbes sama kui kidurad puud suudavad kasvada kaljunukkidel. Merihein hoiab kinni sulfiididest üle küllastunud pinnasest,» selgitasid Holmer ja Borum.
Merihein meenutab oma välimuselt adru, kuid tegelikult on ta õistaim. Ta kasvab ringikujuliselt, luues ringjaid taimekolooniaid.
Kui noor täiskasvanud merihein suudab sulfiididega pinnases ellu jääda, siis vananenud taimed koloonia sees surevad.
«Ringi välises osas on noored taimed, sees aga vanad mis surevad. Selle tõttu on need ringid seest tühjad. Selliseid «haldjaringe» leidub ka maal rohus,» selgitasid Holmer ja Borum.
Rohus leiduvate «haldjaringide» kohta arvatakse, et need on põhjustatud seentest. Kuid ülejäänud paikades leiduvatele «haldjaringidele» ei ole teadlased varem selgitust leidnud.
Pilti vaata siit.