Texasest leiti 200 miljoni aastaste «sookollide» jäänused

Texasest leiti 200 miljoni aastaste «sookollide» jäänused Foto: Wikipedia.org

Teadlased leidsid USAst Texase osariigist pikkade hammaste ja pika koonuga kaks «sookolli», kes elas rohkem kui 200 miljonit aastat tagasi.

Tegemist on phytosauruste esindajaga, kelle elukohaks olid jõgede ja järvede soised kaldad, edastab Live Science.

Looma teaduslik nimi on Machaeroprosopus lottorum.

«Neil oli enam vähem sama elustiil nagu nüüdisaja krokodillidel. Nad elasid veekogude ääres, kus nad kalu söögiks püüdsid ning kallastel muid loomi söögiks jahtisid,» sõnas Texase tehnikaülikooli paleontoloog Bill Mueller.

Texases Garza maakonnas asuv Cooperi kanjon on paik, kust on ka varem eelajalooliste loomade jäänuseid leitud. Kui Triiase ajastul olid seal veekogud ja lopsakas taimestik, siis nüüd on see kuiv ja kivine.

«Sookolli» kaks koljut leidis paleontoloog Doug Cunningham juba 2001. aastal, kuid lähemalt uuriti seda alles nüüd.

«Kui ta need leidis, siis oli näha vaid väike osa. Ülejäänud oli mattunud pinnasesse. Me kaevasime need välja ja tõime ülikooli,» meenutas Mueller.

Iidsetelt jäänustelt tuli eemaldada kivimid, et neid saaks uurida. Kivimite eemaldamine võttis aega aastaid.

Uuringu käigus võrdlesid teadlased uusi leide varasematega. Leiti, et tegemist on uue phytosauruse liigiga. See sai nime perekond Lotti järgi Machaeroprosopus lottorum, kelle maalt leid tehti.

Phytosaurused elasid 203 – 230 miljonit aastat tagasi. Nad kadusid Triiase-Juura ajastul aset leidnud suure massilise väljasuremise käigus.

Leitud koljudest kuulus üks emasele ja teine isasele. Emase kolju oli 90 sentimeetrit pikk ja ta kehapikkus võis olla 5,1 meetrit. Isase kolju ja seega ka keha olid pikemad.

Neil eelajaloolistel loomadel oli pikk ja tundlik koon. Nad võisid oma välimuselt meenutada tänapäeva alligaatoreid ja krokodille. Samas olid nende ninasõõrmed, mitte nina otsas nagu krokodillidel, vaid ülevalpool.