Giza püramiidide juurest leiti jõesadama ja meremeeste barakkide jäänused

Giza püramiidide juurest leiti jõesadama ja meremeeste barakkide jäänused Foto: SCANPIX

Egiptusest kuulsate Giza püramiidide juurest leiti kunagise jõesadama ja meremeeste-sõdurite barakkide jäänused.

Neid kasutati umbes 4500 aastat tagasi, kui paigas püramiide rajati, edastab Live Science.

Arheoloogid teevad väljakaevamisis vaarao Menkaure püramiidi juures. Tegemist on viimase Gizasse rajatud püramiidiga.

Seal lähedal paljastusid asula jäänused, kust leitud objektid näitasid, et see oli pühendatud kuninganna Khwentkawesile, kes võis olla Menkaure tütar. Asula alalt leiti ka barakkide jäänuseid. Natuke kaugemal oli aga struktuur, mis võis kunagi olla osa sadamast.

«Mitmed leiud lubavad oletada, et Khentkawesi linn oli samas sadam,» lausus arheoloog Mark Lehner.

Lehner ja ta kolleegid leidsid sadama asulast vaid 1 kilomeetri kauguselt Niiluse harujõe äärest.

Lisaks avatati paigast seedri-, tamme-, kadaka- ja männipuidu söestunud jäänuseid. Need puud kasvavad Vahemere ääres alal, mis kunagi kandis nime Levant. Leidude hulgas oli ka piirkonnale iseloomulikku keraamikat.

Arheoloogidele paljastus ka suur kogus graniiti, mis võidi tuua lõunast Aswanist mööda Niiluse jõge Gizasse.

«Giza oli tähtis jõesadam kolme valitseja – Khufu, Khafre ja Mennaure`i ajal,» selgitas teadlane.

Kui on sadam, siis peavad olema ka madrused. Uurimine näitas, et sadama lähistel olid kunagi pikad hooned, mis kannavad nimetust galeriid. Sinna võidi majutada sadamaga seotud isikud kui ka külalised.

Need ehitised olid 34,5 meetrit pikad ning seitse meetrit kõrged. Nad olid ehitatud põhja-lõuna suunaliselt.

Varem arvati, et sinna võidi majutada püramiidide ehitajad. Samas on teada, et tavaliste tööliste majutuspaiga ehitamiseks ei kasutatud kallihinnalist puitu. Pigem oli tegemist majutuspaikadega, kuhu paigutati meremehed, sõdurid ja VIPid.

Igasse galeriisse mahtus umbes 40 inimest ära.

«Leiud näitavad, et seal võisid elada mitte ehitajad, vaid laevade eliitmeeskonnad,» lausus Lehner.

Lehneri kahtlus, et barakid-galeriid olid mõeldud sõdur-meremeestele sai kinnitust 2012. aastal, kui sealt leiti jõehobu luud. Iidses Egiptuses peeti jõehobusid nuhtluseks, kuna öisel ajal käisid nad süüa otsimas. Oletatakse, et sõdurid tapsid neid loomi.

Vanadest allikatest on teada jõehobude tapmisrituaal, mille kohaselt looma lasti harpuuniga. Seda korraldati avaliku vaatemänguna ja see võis aset leida Giza sadamas. Tapetud looma liha küpsetati aga sõdur-meremeeste jaoks.

Paigast leitud inimluude järgi tehti kindlaks, et sõdurid ei saanud mitte alati jõehobuliha, vaid enamjaolt kitse- ja lambaliha, kuid ka kala.

Samas on ikka lahendamata saladus, kus elasid püramiidide ehitajad. Oletatakse, et nad elasid ajutistes hoonetes otse tööpaigal.