/nginx/o/2009/03/29/155101t1h3255.jpg)
Laulja Marju Läniku arvates andnuks «Sirenile» hoogu juurde meloodiline refrääniosa, samuti võiks Eesti eelvooru žüriis olla rohkem suurte kogemuste ja intuitsiooniga eksperte.
Marju Länik: Tundsin puudust refräänist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eile pillimeestega proovis arutasime, et sellel lool oleks võib-olla võinud olla veel üks osa, ehk refrääni teema. Olemas oli salmi osa, siis pre-osa [enne refrääni – T.L.] ja siis peaks tulema refrään. Refrääni teemat ei joonistunud otseselt välja,» mainib Länik.
Eile esimest korda tänavusi eurolaule vaadanud-kuulanud laulja sõnul õnnestus Malcolm Lincolni esitus igati hästi. «Robin Juhkental oli oma elemendis ja tegi väga enesekindlalt, puhtalt ja korralikult oma etteaste ära,» märgib Länik ja lisab: «Väga omapärane ja lahe lugu, esitus hästi võluv kogu tiimi poolt.»
Edasipääsenud lauludest meeldis Länikule enim Islandi lugu, meeldejääv oli ka Belgia oma. Kreeka «Opa» lugu peab ta sellele riigile väga iseloomulikuks, mainides, et varasemad Kreeka lood, nagu näiteks «My Number One» (2005. a võitis Kreeka sellega Eurovisiooni – T.L.) on olnud tänavusest tugevamad. «Samuti eelmise aasta Islandi laul «Is It True?» on väga hea lugu, mida alati suure naudinguga kuulan,» toob Länik näite viimaste aastaste lemmiklugudest Eurovisoonilt.
Eurovisooni lauludel on oma stiil, teatud kindlad elemendid, mis peavad olema: «Tulemuse annab meeldejääv meloodiateema koos šõupoolega,» sõnab laulja.
Et esineda edaspidi edukamalt, võiks Läniku hinnangul Eesti eelvoorus kasutada teistsuguse taustaga eksperte, kes tunneksid kogemuste ja intuitsiooni abil ära loo, millel on rohkem šansse. «Võistlust on siiski küllalt palju nähtud,» põhjendab ta. Kui on soov edasi saada, tuleks valida selline lugu, mis oleks originaalsuse ja mainstream'i skaalal kuskil vahepeal, lisab Länik.