Koduteater tõotab värvikaid elamusi

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogiline trillerit "Pimedusega löödud" mängitakse suvel viimast korda.
Psühholoogiline trillerit "Pimedusega löödud" mängitakse suvel viimast korda. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kuigi tänavune teatrisuvi kestab Pärnu Endlas 8. juulist 8. augustini, kui läbi mängitakse kogu repertuaar, kutsub teater kõiki hansapäevade raames vaatama kogu perele mõeldud muusikalist lavastust “Röövlitütar Ronja”, mis etendub suures saalis 26. juunil kell 14.

Endla teatri avalike suhete juhi Katrin Maimiku teatel kestab tänavune suvehooaeg ligi kuu aega ja kokku antakse 24 etendust.

Maailmaklassikat Palu tõlgenduses

Hooaja avab 8. juulil esietenduv draama “Madame Bovary”. Lavastaja Tiit Palu andmeil pole seda teost seni Eesti teatris mängitud. See on iseseisvalt mõtleva ja tegutseva naise lugu nagu maailmakirjandusest Tolstoi „Anna Karenina“ või Ibseni „Nora“, tõdeb Palu.

Lavastaja usub, et Emma elu- ja elamustejanu, ehkki traagilise lõpuga, võiks olla eeskujuks igaühele. Lavastus tuleb välja suurel laval ja on tehniliselt küllalt keerukas, kaasa teeb suur osa trupist.Nimiosas näeb Piret Laurimaad. See lugu, mis räägib võimsast tunnete vastuseisust reaalsusega, on ühtlasi kostüümidraama, märgib lavastaja.

“Madame Bovary” kostüümid on kunstnik Reet Ausilt ja lavakujundus Andrus Jõhvikult.

Viimast korda saab suvel vaadata nelja lavastust: suures saalis etenduvad “Raimonds”, “Pimedusega löödud” ja “Revident” ning “Mässajad” Küünis.

Alates sügisest tähistab kutseline Endla oma 100. tegutsemishooaega. Pärnu teatri eripära - suvehooaja traditsioon - sai alguse aastal 1969, kui suvekülalistele esitati kõiki mängukavas olevaid näidendeid. Mitukümmend aastat kestnud tava on rikastanud vabaõhutükid erilistes paikades Pärnu linnas ja maakonnas, enim vaatajaid - 35 000 - kogus lavastus “Parvepoisid”, mida mängiti 2002. aasta suvel Paikuse-Reiu vabaõhulaval.

Teatrigalerii suvel

Teatrigaleriigi toimetab suvel aktiivselt edasi. 8. juulist 8. augustini saab kunstihuviline teatrimajas osa kolmest näitusest, lisas Katrin Maimik.

Sammassaalis on üleval Piret Vapajeva maalide väljapanek “Meeldib ei meeldi meeldib ei meeldi …”, Teatrikohvikus teatrifotode näitus „Maailm arlekiini kuues. Teatripilte maailmast“ (autorid Ott Aardam, Laura Peterson, Karol Kuntsel ja Eneli Raud).

Küüni koridoridesse paneb oma fotod üles pärnakatele tuntud maali- ja fotokunstnik Mati Luhtjärv.

1. juunist on Teatrikohvik avatud iga päev, kaasa arvatud pühapäeviti. Kohviku teisel korrusel saab mõnusalt aega veeta rõdul. Tööpäeviti ootab kohvik külastajaid juba õige vara: kella 8.30st.

Tavakohased jazz’i-õhtud toimuvad kohvikus suvelgi, reedeti üle nädala. Kohvik on avatud ka näiteks jaanipäeval ja muidugi Pärnu rahvusvaheliste hansapäevade aegu.

100. hooaja uuslavastused

Maimiku sõnade kohaselt jõuab sügisest Endla lavalaudadele neli uuslavastust. Juubelihooaja avab teatri peanäitejuhi Tiit Palu lavastatud Wajidi Mouawadi näidend tööpealkirjaga „Põleng“. See on liigutav lugu õest ja vennast, kes püüavad oma sünniloo jälile jõuda.

Oktoobri lõpus saab lavaküpseks Leea Klemola „Külmale maale“ Ingomar Vihmari lavastuses, see on järg sama autori „Kokkolale“ (esietendus Endlas 2007. aastal). Näidendi tegelased on seekord jõudnud Kokkola linnast Gröönimaale mandrijääle. Külalisnäitlejana teeb kaasa Andrus Vaarik.

Detsembris lavastab Enn Keerd Bengt Ahlforsi “Teatrikomöödia”, mis on kibemagus lugu teatritegemise telgitagustest. Traditsioonilise laste jõululavastuse seab tänavu lavale Andres Noormets.

Märtsis 2011 esietendub Andrus Kivirähu „Mees, kes teadis ussisõnu“, lavastajaks noor Johannes Veski, kes juhib Tallinnas alternatiivteatrit Cabaret Rhizome.

Kolmas suur lavastus tuleb koos Endla segakooriga suvel Kurgja talumuuseumis, kus Peeter Tammearu käe all valmib eepiline näidend, mis räägib Eesti maareformist 1919. aastal, Vabadussõjast tagasipöördujatest, maatameestele maajagamisest ja Eesti Vabariigi algusaastatest.

Veel on Endlas tulekul juubelinäitus ja plaanis on välja anda juubeliraamat.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles