Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/05/06/362285t1hf739.jpg)
Jüri Pihel, keda võib nimetada Eurovisooni Eestisse toojaks, leiab, et meie bändi eilne esitus küll eristus, kuid ei leidnud teed publikuni.
«Iseenesest laul ja artist on sümpaatne, aga kas selles kohas ja kontekstis see oma ülesande, Eestile head mainet luua, täitis? Kahtlen,» märgib Pihel.
«Ka tõsiduse ja põhjamaisusega eristumine pole paha. Eelmine aasta oli meie lugu lihtsakoeline popmuusika, tänavu väga pretensioonikas. Tänavuse loo potentsiaal oli võib-olla olemas, aga see esitustervik ei veennud Eurovisiooni kontekstis, ta oli selline visand ja suur lubadus, kuid kahjuks viimistlemata ja lõpuni viimata,» räägib Pihel.
«Sellisel võistlusel osalemisel on põhiküsimus, kas sa paned inimese end kuulama või ei, tuleb minna ja võtta auditoorium,» sõnab Pihel ja lisab: «Selline kõhkveloleku tunne jäi mulle kogu selle aasta osalusest, nagu selline ristteel olek, kas me teeme Eurovisooni või me teeme midagi muud.»
Samas usub ta, et kuigi Eurovisiooni ja sealsete laulude žanr on üsnagi veider, on võistlus ise endiselt väga põnev.