/nginx/o/2014/01/28/2780490t1hc7b3.jpg)
Teadlased lahendasid kuni 100 miljoni inimese elu nõudnud kahe katkupandeemia mõistatuse.
Teadlased lahendasid kahe katkupandeemia saladuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad uurisid 14. sajandil Euroopat tabanud Musta surma ja Rooma impeeriumi ajal aset leidnud niinimetatud Justinianuse katku tekkepõhjuseid ja katkutüvesid, edastab Daily Mail
Uuringud näitasid, et mõlema katkupandeemia põhjustasid sama patogeeni erinevad vormid.
USA Arizona ülikooli mikrobioloogilise geneetikakeskuse teadlane Dave Wagner hoiatas, et Must surm ei ole kuhugi kadunud, kuid haiguspuhangu oht ei ole enam nii suur kui varem.
«Teame juba ammu, et katku põhjustav bakter Yersinia pestis jõuab närilistelt nagu rotid inimestele. Maailma erinevates paikades kannavad rotid ikka seda bakterit. Me ei saa välistada, kuskil tekib katk, kuid seda saab edukalt ravida,» teatas Wagner.
Teadlased uurisid kahe Saksamaalt Baierist leitud niinimetatud Justinianuse katku ohvrit. 1500 aastat tagasi surnute hammastelt võetud proov paljastas katku suremise. Jäänuste abil pandi kokku katku genoom.
Teadlased võrdlesid iidset katku tänapäeval esinevate katkutüvedega.
Uuring näitas, et Justinianuse katku põhjustanud tüvi oli evolutsioonilises mõttes tupik, kuid arenesid uued tüved, mis 800 aastat hiljem tekitasid Musta surma pandeemia ja järgnevad pandeemiad.
Justinianuse katkupandeemia oli kuuendal sajandil ja siis kaotasid elu miljonid inimesed.
Teadlasi huvitas samas, miks edukalt levinud patogeen lõpuks ikkagi tupikuks osutus ja välja suri.
Oletatakse, et mingil hetkel tekkis inimestel selle vastu immuunsus.
«Samas võis rolli mängida ka kliimamuutus, mis takistas katkubakteri vohamist ja ellujäämist pinnases. Nüüdisajal on olemas antibiootikumid, mille abil saab edukalt ära hoida laiaulatuslik katkupandeemia,» teatati.