/nginx/o/2014/01/23/2768468t1hc212.jpg)
Teadlased avastasid, et meie Päikesesüsteemi suurimal asteroidil Ceresil, mis samas on ka kääbusplaneet, tekib veeauru.
Asteroid Ceresil tekib veeauru
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba pikka aega on arvatud, et Ceresil leidub märgatavas koguses jääd, kuid nüüd oli esimene kord, mil jõuti veeauru jälile, edastab Discovery News.
See avastati Euroopa Kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseteleskoobi abil.
Uurijate arvates pärineb veeaur Ceresi pinna tumedamatest osadest. Selle tekkepõhjus ei ole teada.
Ühe teooria kohaselt sulatab Ceresi pinna all või pinnal olevat jääd Päike, muutes selle mitte veeks vaid auruks, mis kaob kosmosesse.
«Teise teooria kohaselt võib Ceresil toimuda protsess, mis on sarnane Maa geisrite tegevusega. Kuna asteroidi pinnal on rõhk madal, siis ei tule sealt veesammas, vaid aur,» selgitas Euroopa kosmoseagentuuri esindaja Michael Kuppers.
Ceresil ei teki veeauru just suures koguses, vaid kuus kilogrammi sekundis. Samas aga ei jäänud see märkamata Herscheli kosmoseteleskoobil, mis perfektselt tegi kosmoses veemolekulid kindlaks.
Teadlased saavad Ceresil toimuvast parema pildi siis, kui seda külastab USA kosmoseagentuuri NASA sond Dawn.
Dawn liigub ümber 950-meetrise kosmilise keha, jäädvustades selle pinda ning tehes kindlaks koostisaineid ja struktuuri.
«Loodame saada vastuse ka küsimusele, mis tekitab veeauru,» sõnas Kuppers.
Ceres on gravitatsiooni tõttu muutunud peaaegu ümmarguseks.
Ceresit peetakse nii asteroidiks kui kääbusplaneediks. Rahvusvaheline Astronoomide Liit kandis Ceresi kääbusplaneetide hulka 2006. aastal.
Teadlaste sõnul on Ceresi puhul tegemist üsna primitiivse kosmilise objektiga ning tal ei toimu selliseid keerulisi protsesse nagu ülejäänutel Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidide vöö objektidega.
Teadlased kahtlustavad, et Ceresi pinnases olev jääkiht on õhem kui näiteks Maa polaaralade jääkiht.
Ühe teooria kohaselt on Ceresil võrreldes ülejäänud asteroididega palju jääd, kuna ta tekkis meie süsteemi Päikesest kaugel ning liikus oma praegusesse kohta hiljem. Selles võis oma rolli mängida Jupiteri gravitatsioon.