Soome loodusfotograaf: huntidel on nutikas strateegia karult liha varastamiseks

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hundid
Hundid Foto: SCANPIX

Soome loodusfotograafil Lassi Rautiainenil õnnestus jäädvustada ebatavaline vaatepilt, kuidas kaks hunti karu ründasid ning üks neist hammustas karu istmikku.

Maailmas ei ole just palju fotosid, millel on karu ja hundid koos, edastab iltasanomat.fi.

Rautiaineni sõnul on ta sellist vaatepilti näinud paar korda.

«Esimene kord oli 2004. aasta augustis. Siis oli see minu jaoks sensatsioon ja kummaline vaatepilt, sest neid loomi tavaliselt koos ei näe. Aastate jooksul olen seda veel paar korda näinud,» selgitas fotograaf.

Rautiaineni perefirma korraldab pildistamissafareid. Ta on koos oma klientidega jäädvustanud, kuidas hundid karu taga ajavad ning ajanud karu minema, et ise «restorani» sööma pääseda.

Fotograaf selgitas, et hundid tegutsevad väga nutikalt.

«Hundid liiguvad karu juurde kahest suunast. Ühelt poolt tulnud hunt hammustab karu näiteks tagant. Karu pöörab end, et vaadata, kes see oli. Siis napsavad teised hundid karu saagi ära,» lausus soomlane.

Rautiainenil ilmus möödunud aasta sügisel huntide ja karu kohtumisi käsitlev fotoraamat «Taistelijat» (Võitlejad). Raamatus ta näitas, et karu võib osata teda kiusavate huntide eest liha peita.

«Üks karu ei liigutanudki end ja hoidis sööki maapinda peidetuna. Hundid said aru, et see karu on nende jaoks liiga nutikas ja jätsid ta rahule,» selgitas fotograaf.

Rautianen on andnud kohatud huntidele ja karudele hüüdnimed. Oma lemmikfotol, mille ta tegi Kuhmo metsas, nimetas ta karjajuhist hundi ehk alfaisase Kippurahäntaks. Karja kõige agressiivsema isase aga nimetas ta hammustuse järgi Persenpurijaks.

Fotograafi arvates on tegemist nii agressiivse hundiga, et ta on võimeline karu ka üksinda ründama.

Rautiaineni sõnul ei karda ta metsloomi ning  metsas karuga silmitsi seismine ei ole tema jaoks probleem.

«Minu arvates ei puuduta metsloomad kolme inimgruppi – eidekestest marjakorjajaid, kisavaid väikelapsi ja halvasti lõhnavaid loodusfotograafe,» nentis soomlane.

Rautiaineni loodusfotod on tuntud kogu maailmas.

 Pilte vaata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles