Rufus Wainwright ostis Tallinnasse jõudes villased sokid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna ennelõunal Tallinna jõudnud USA laulja jõudis käia korraks linna peal ja teha esimese sisseostu. Lisaks räägib ta intervjuus Elu24-le oma uue albumi tähendusest.
Rufus, ütlesid intervjuus laupäeval Robin Juhkentalile, et Eesti on ilmselt kõige eksootilisem maa, kus oled käinud. Esimesed muljed?
Sain bussilt maha ja tahtsin Niguliste kirikusse minna, mis oli aga SULETUD... (Rufus rõhutab eraldi sõna «suletud» - T.L.) Aga ma ostsin hämmastavad kootud sokid, mis näisid hästi sobivat murdmaasuusatamiseks. Ma olen pärit Kanadast ja seal on suusatamine väga popp.
Jälgisid ka Vancouveri olümpiat?
Ma ei ole suur olümpia-inimene. Lahe oli vaadata iluuisutamist, kostüüme. Telekast spordi vaatamine tekitab minus süütunnet, et ma lihtsalt istun ja ei ole ise jääl piruette tegemas.
Kas tead peale Arvo Pärdi veel mõnda eestlast, näiteks Carmen Kassi?
Kas ta on poiss või tüdruk?
Tüdruk
Ei ma ei tea teada, kui ma näeks ta pilti, võib-olla...
Ei ole kahjuks kaasas
Kõik ei kannagi tema pilti kaasas? (naerab)
Mida tähendab Su uue albumi pealkiri «All Days Are Nights: Songs 4 Lulu»?
See on laen Shakespeare`i sonetist. Albumi pealkiri tähendab minu jaoks segadust öö ja päeva vahel. Kui oled läbi elanud tragöödia, siis esimene asi, millele keskenduda, on aeg. Ka kokku puutudes haigusega, või tehes intensiivset tööd teatris, on esimene asi, mida tajuda, aeg.
Sa võid olla teatri sügavuses, ümberringi pimedus, väljas võib olla päev, kuid laval on öö. Sa võid olla haiglas, seal on päev, kuid sinu meeltes on öö. Kuidas aeg liigub tagurpidi.
Zenis on ütlus, et kogu elu on segadus ja ekslemine
Halleluuja selle peale!
Räägi lähemalt tänaõhtusest kontserdist
Siin on kaks osa, kus mõlemas esinen üksi, mängides klaverit. On hea näidata oma tundeid maailmale vaid klaveriga esinedes. Oma uuel plaadil laulan oma tunnetest seoses ema surmaga tänavu jaanuaris. Oleks ka hea, kui esimeses osas inimesed lugude vaheajal ei plaksutaks, see osa kontserdist pole tavaline šõubisnis, vaid pigem missa moodi. See muusika on kurb ja astraalne (tähtedega seotud – T.L.). Olen heliloojana melodist, vallatud muusika joonest. Teises osas võite plaksutada niipalju kui tahate.
Oled Sa usklik?
Ma pole usklik, kuid kindlasti spirituaalne. Mul on vajadus palvete, pühade vastuste järele.
Kas muusika on Sinu jaoks spirituaalne?
Parafraseeriksin Kurt Vonneguti, kes ütles, et kui maailmas on kõik inetu, mille peaks hävitama, siis mitte muusikat, sest kogu muusika on püha. See hoiak on mind palju mõjutanud.