Keravälk jäädvustati esmakordselt videole

Keravälk jäädvustati esmakordselt videole Foto: Youtube

Sajandeid ei saadud aru, mis on keravälk ja seda peeti tundmatuks kosmiliseks objektiks.

Hiina Lanzhou ülikooli teadlastel õnnestus nüüd esmakordselt keravälk jäädvustada videole, kirjutab Daily Mail.

Teadlased salvestasid selle loodusnähtuse Qinghais aset leidnud äikesetormi ajal, kui nad tegelikult olid uurimas radiatsiooni.

Videolt selgub, et esmalt lõi pikne maapinda ning siis kerkis sealt helendav kera. See kera liikus umbes 15 meetrit, enne kui kadus.

Keravälgu läbimõõt oli viis meetrit ning helendavana oli teda näha umbes kaks sekundit.

2012. aasta keravälgu puhul mõõdeti ka ta valguse lainepikkusi. Arvatakse, et see oli esimene kord, mil teadlastel õnnestus keravälku jäädvustada.

Ajalooallikates on paljudel juhtudel kirjeldatud keravälku. Ta suurus võib ulatuda golfipalli suurusest kuni mitme meetrise diameetriga objektini. Keravälk helendab 2 – 10 sekundit. 

Teooria kohaselt tekib keravälk kui maapinda löönud pikne aurustab pinnasest silikaatmineraale. Tekib gaas, mis reageerib nanoosakestega. Need jäävad õhku hõljuma, reageerides hapnikuga, tekitades soojust ja helendust.

Teada on juhtumeid, milles keravälk on tapnud inimesi ja süüdanud hooneid.

Kuni 1960. aastateni peeti keravälku ulme valdkonda kuuluvaks. 2013. aastal õnnestus aga USA õhujõudude akadeemia teadlastel luua laboris helendavaid plasmakerasid. Nad ei olnud siiski kindlad, kas tegemist on laborikeravälguga. Samas aga leiti, et keravälgus leidus kohalikus pinnases leiduvaid aineid – rauda, kaltsiumit ja räni.

Siis hakkas levima teooria, et keravälk tekib, kui pikne lööb maasse. Nüüd kinnitas spektraalanalüüs, et just nii ongi.

Keravälk ei pruugi olla vaid heledat värvi, vaid ka oranž, punane või kollane.

Keravälguga arvatakse kaasnevat soojuse vabanemine ning ta võib oma lõhnalt meenutada põlevat väävlit, lämmastikoksiidi ning osooni.