/nginx/o/2014/01/15/2752852t1hc3cb.jpg)
USA New Yorgi Stoney Brooki ülikooli teadlased uurisid, mis komponendid peavad olema raamatus, et sellest saaks bestseller.
Kuidas kirjutada bestsellerit? Ära kirjuta kehaosadest, emotsioonidest ja negatiivsusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nad lõid analüüsitud raamatute põhjalt algoritmi, mille abil on raamatu menu võimalik ennustada, kirjutab Daily Mail.
Teadlased uurisid näiteks Daniel Defoe teost «Robinson Crusoe» ning Dan Browni menuromaani «The Lost Symbol».
Leiti, et edukates raamatutes on keskmisest rohkem nimi- ja omadussõnu ning siduvaid sõnu «ja» ning «või».
Kõige edukamates raamatutes oli ka rohkem positiivseid tegusõnu, nagu näiteks «tähele panema» ja «meelde jätma».
Bestsellerites mängivad tähtsat rolli ka verbid «ütlema» ja «ütles».
Vähem edukates teostes on aga klišeeline sõnavara ning palju sõna «armastus» ja «kirg» ning ka negatiivsusega seostatud sõnu «hingetu» ja «risk».
Halvati müüvates raamatutes leidub palju emotsioonidele ja tegevusele viitavaid negatiivseid tegusõnu nagu «tahtma», «võtma», «jõllitama» ja «nutma».
Samuti on neis raamatutest palju viiteid kehaosadele.
Lugejatele meeldivates raamatutes seevastu on palju nimi- ja omadussõnu ning tsitaate.
Teadlased lõid meetodi, mis kannab nime statistiline stülomeetria ning selle abil saab matemaatiliselt analüüsida sõnu ja grammatikat.
Lisaks kahele eelpool mainitud teosele olid uuritute hulgas ka Charles Dickensi romaani «A Tale of Two Cities», Miguel de Cervantesi «Don Quixote» ja Philiph Rothi «My Life as a Man».
Samuti vaadati üle Amazoni veebipoes enim müüdud raamatud.
Iga raamatut uuriti nimetatud meetodi abil ning saadi tulemus, kui edukas teos on.
Teadlased panid kokku nimekirja sõnadest, mida leidub vähe menukates ja menukates raamatutes.
Tulemus näitas, et algoritmi järgi osutus kõige edukamateks «Don Quixote» ja «Robinson Crusoe». Kõige vähem edukaks aga osutusid «The Lost Symbol» ja «My Life as a Man».
Ülejäänud uuritud teosed jäid nende vahele.
«Kirjanikel ja kirjastajatel on teose edu raske ette ennustada. Varasemates teose edu uuringutes ei oldud keskendutud sõnadele, vaid tegelastele ja süžeele,» selgitas uuringut juhtinud teadlane Yejin Choi.
Ta lisas, et nad võtsid vaatluse alla 800 teost, mis olid erinevast žanrist. Neis vaadati leksikat, süntaksi ja kirjutusstiili.