Iidsed skandinaavlased jõid mitmest koostisainest koosnenud «grokki»

Niinimetatud Egtvedi tüdruk, kes maeti koos joogianumaga Foto: Wikipedia

Hiljutine uuring näitas iidsetel aegadel joodi Skandinaavias alkohoolset jooki, mis koosnes odrast, meest, jõhvikatest, ravimtaimedest ning isegi Vana-Kreekast ja Vana-Roomast pärit viinamarjaveinist.

Skandinaavias oli see tuntud juba enne viikingeid, edastab Live Scinece.

USA Pennsylvania ülikooli biomolekulaararheoloogi Patrick McGoverni sõnul on iidsete skandinaavlaste haudadest leitud anumaid, kus kunagi oli selline nii-öelda grokk sees.

«Võib mõelda, et kuna jooks koosnes nii mitmest komponendist, siis mõjus see maole halvasti. Selles joogis tuli koostisaineid panna õiges koguses, siis saadi jook, mis maitses väga hästi,» selgitas asjatundja.

McGovern alustas iidsete jookide uurimist aastaid tagasi. Esmalt käis ta Taani ja Rootsi muuseumides, otsides anumakilde, millel võib iidsest kuulsast joogist jälgi olla.

1990. aastate keskel aga ei olnud veel olemas tehnoloogiat, mille abil oleks saanud neil olevaid aineid analüüsida.

Nüüd aga uurisid McGovern ja ta kolleegid potijäänuseid tänapäeva tehnika abil. Need leiud pärinevad kahest hauast Rootsis ja kahest Taanis.

Vanim matmispaik pärineb rohkem kui 3500 aasta tagusest ajast. Vanima joogi jäänsued olid Taani ühe sõjamehe hauas suures kannus. Ülejäänud kolm olid aga tassid, millest seda jooki serveeriti. Üks neist oli Taanist leitud hauas, kuhu oli maetud neli naist.

Õlle tegemine ulatub vähemalt 10 000 aasta taha ning inimkond on pidevalt leiutanud uusi alkohoolseid jooke. Põhja-Euroopast varem leitud joogianumate analüüs näitas, et laialdaselt joodi meel põhinevat mõdu ning ravimtaimedel põhinevaid teisi alkohoolseid jooke.

Seni ei oldud aga kindlad, milliseid koostisaineid kasutati.

Iidsetes tekstides on kirjas, et Vana-Kreekas ja Vana-Roomas valmistati laialdaselt viinamarjaveini. Põhjaeurooplaste jooke peeti selle kõrval lihtsalt leotatud odraveeks.

McGoverni sõnul koosnes iidsete skandinaavlaste jooks märksa rohkematest koostisosadest kui ainult oder. Sealsetes jookides leidus mett, jõhvikaid ja ka pohli. Lisaks oli ka teravilja, Euroopa lõunaaladelt pärit viinamarjaveini, maitse- ja ravimtaimi nagu näiteks kadakamarjad, kaselehed ja raudrohi

Taani sõdalase hauast leitud kannu analüüs näitas, et selles olnud joogis oli palju mett, viidates et tegemist oli mõduga. Samuti olid mehele kaasa pandud ta relvad. Tegemist oli eliitklassi esindajaga. Kuna mesi oli hinnaline, siis võisidki kunagi mõdu juua vaid kõrgklassi esindajad.

«Iidses Skandinaavias oli sealne «grokk» eliidi jook,» nentis McGovern.

1920. aastatel leiti Taanist matmispaik, kuhu oli maetud noor blondide juustega naine. Naisejäänust hakati kutsuma Egtvedi tüdruk. Ta oli maetud villasest kangast rõivastes ning ta jalgade juures oli alkoholianum.

Naise riiete ornamendid lubasid oletada, et ta oli preestrinna, kes viis läbi religioosseid tseremooniaid.

McGoverni sõnul on Taanist leitud veel naiste haudasid, kus on hauapanustena alkohoolse joogi anumaid.

«See võib viidata, et naised olid need, kes neid jooke valmistasid ning nad serveerisid neid sõjameestele,» selgitas asjatundja.

Iidsetest anumatest leiti jälgi ka Lõuna-Euroopast pärit viinamarjaveini kohta. Selle põhjal arvatakse, et juba väga iidsel ajal toimus Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel kaubavahetus.

Põhjaeurooplased viisid Läänemere äärest pärit merevaiku Lõuna-Euroopasse ning said sealt vastu veini ja venianumaid.

McGovern valmistas koos firmaga Dogfish Head 2013. aasta oktoobris iidset jooki, kasutades selleks nisu, jõhvikaid, pohli, mett ja ravimtaimi. Ainus erinevus oli see, et jooki oli lisatud ka natuke humalat, mida Euroopas hakati kasutama alles 16. sajandil.

See jook sai nimeks Kvasir, viidates ta iidsele päritolule. Põhjamaade legendi kohaselt oli Kvasir šamaan, kelle jumalat lõid, sülitades kannu. Hiljem patsid kaks kääbust Kvasiri ja segasid ta vere meega, luues joogi, mis pidavat selle jooja targaks tegema.

McGoverni sõnul on Kvasiril hapukas maitse.