/nginx/o/2014/01/14/2750264t1h7268.jpg)
Teadlaste sõnul kasutavad emased kaputsiinahvid potentsiaalse partneri tähelepanu äratamiseks kivide loopimist.
Emased kaputsiinahvid kasutavad flirtimisel kivisid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need primaadid kasutavad flirtides ka häälitsusi, teevad grimasse ja järgnevad neile huvi pakkunud isasele isendile, edastab BBC.
Uurijate kinnitusel on kivide loopimine emaste kaputsiinahvide jaoks tõsine tegevus ning osa partneri juurde meelitamise tehnikast.
Teadlased lisasid, et varem ei ole kaputsiinahvide sellist käitumist filmitud. BBC ja Discovery Channel jäädvustasid kaputsiinahvide elu loodusseriaali «Wilde Brazil» jaoks.
Ahve filmiti Kirde-Brasiilias Serra da Capivara rahvuspargis, kus need loomad elavad kuivas savannis.
Brasiilia teadlane Camila Calheigo Coelho uuris neid ahve kaks aastat oma doktoritöö jaoks ning paljastas filmitegijatele mitmeid huvitavaid fakte selle liigi paaritumiskäitumise kohta.
Kaputsiinahve tuntakse kui ühte intelligentsemat ahviliiki ning need ahvid on esimesed mitteinimahvid, keda on märgatud tööriistu kasutamas.
Nad suudavad väga nutikalt lõhkuda pähklikoori, uuristada pinnast ja uurida maapinnas olevaid käike. Nüüdses uuringus keskenduti kaputsiinahvide flirtimistehnikale ja kivide täpsele loopimisele.
Võrreldes teiste ahvidega ei ole emastel kaputsiinahvidel mingeid väliseid tunnuseid, mis näitaksid, et nad on viljakas faasis ja valmis kopuleeruma.
Neil emastel ei ole suurenenud suguorganeid, nad ei erita ebatavalist lõhna ega tugevalõhnalist kehavedelikku, selle tõttu peavad nad oma viljakusest isastele teatama teisel viisil – kivide loopimisega.
Emased püüavad isaste tähelepanu ka häälitsuste ning puudutustega.
«Kivide loopimine ei ole agressiooni märk, vaid flirt. Kui teiste primaatide isased ootavad, millal emaste genitaalid on saavutanud teatud suuruse või värvi, siis isased kaputsiinahvid ootavad emaste kivide loopimist,» selgitas Coelho.
Ta lisas, et emased kaputsiinahvid elavad koos karjadena ning peaaegu kogu elu ollakse samas karjas. Isased seevastu liiguvad aga karjast karja.