Rootsi kirurgid siirdasid üheksale naisele emaks, mis pärines nende elus olevalt sugulaselt.
Üheksale rootslannale siirdati emakas
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. jaanuar 2014, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Göteborgi ülikooli haigla arsti Mats Brannströmi sõnul on tegemist teed rajava organisiirdamisega, edastab BBC.
Brannström loodab, et emakasiirdamine aitab neil naistel edaspidi lapsi saada.
Brannström ja ta meeskond valisid katseks välja kümme naist. Üks naine loobus meditsiinikatsest tervislikel põhjustel, kuid ülejäänud üheksale tehti emakasiirdamine.
Need naised olid kas sündinud emakata või oli see vähi tõttu eemaldatud. Enamik katsealuseid oli 30. eluaastates.
Arstiteadlasi huvitab, kas siirdatud emakaga naised suudavad rasestuda ning lapsi saada.
Mitmes riigis on uuritud võimalusi emaka siirdamiseks, kuid Rootsi on esimene, kus seda tehti. Emaka siirdamise katseid on tehtud Türgis ja Saudi Araabias, kuid need ei olnud edukad.
«Tegemist on uut liiki kirurgiaga. Meil ei ole varasemaid kogemusi,» selgitas Brannström.
Göteborgi ülikolli haigla arstiteadlased viivad läbi ka vastavasisulise seminari, kus nad selgitavad emakasiirdamise operatsiooni.
Emakasiirdamise puhul ei ühendata emakat munajuhadega ning selle tõttu ei saa need naised loomulikul teel, vaid ainult kunstliku viljastamise teel. Samas aga saab kasutada nende naiste munarakke kunstliku viljastamise läbi viimisel.