/nginx/o/2014/01/03/2731360t1h3185.jpg)
Miks kõdistamine võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv? Kellele meeldib kõdistamine rohkem – naistele või meestele?
12 fakti kõdistamise kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul saadavad kõdistamise ajal närvid ajusse impulsse. Ootamatu puudutus aktiveerib väikeaju ja kehas tekib eriline tunne, kirjutab Everyday Health.
Kõdistamine ei pane ainult naerma, vaid on ka suhtlusviis.
Briti teadlane Charles Darwin märkas 19. sajandi lõpul, et kõdistamine on osa sotsiaalsest suhtlemisest. Kui ema last kõditas, hakkas laps naerma. Ema kõdistas siis aina enam.
Sellisel viisil on kõdistamine vanema ja lapse vaheline suhtlus.
Teine evolutsiooniliselt tähtis aspekt kõdistamise juures on, et see annab märku välistest ärritajatest nagu näiteks nahal liikuvatest putukatest.
Selline kõditunne ei pane naerma. Loomad reageerivad välisärritajatele sama moodi nagu inimesed.
End ise kõdistades on peaaegu võimatu naerma ajada. Kõdireaktsioonis peab olema üllatusmoment. End ise kõdistava inimese aju ei reageeri nii nagu ootamatu kõdi puhul.
Kõige enam kõdi kartvad paigad kehal on pihaosa ja kaenlaalused, kuid ka jalatallad. Kuid kõdile on altid ka kõrvad, suguelundid ja rinnad.
Kui kõdi kasutatakse piinamiseks, siis võib see kaasa tuua keha negatiivse reaktsiooni. Näiteks Vanas-Roomas kasutati kõdistamist piinamisel. Kurjategijad seoti kinni, nende jalad pandi soola sisse ning siis lasti kitsedel neid lakkuda. Seda korrati aina uuesti ja uuesti. Kõdi oli piinamismeetodina kasutusel veel 20. sajandi alguses.
Murdeeast alates on varasemast seitse korda enam tõenäoline saada vastassugupoolt isikult kõdi. Seda tüüpi kõdistamine on läheduse ja helluse tunnus.
Vanuse kasvades kõdistatakse aina vähem. Üks põhjus on kõdivõimaluste vähenemine. Hormonaalsed muutused mõjutavad kõdistamisreaktsiooni ja muuta kõditunde ka ebameeldivaks.
Kõdistamist saab ennetada, haarates kõdistaja käest. Seda kasutavad näiteks arstid, kes uurivad patsiendi kõhtu, tekitades talle tahtmatult kõdi. Arstid paluvad patsiendil haarata nende käest ning siis võib patsiendil tekkida tunne, nagu oleks ta enda käsi kõhul.
Kõdistamine tekitab naermise, mis omakorda põletab kaloreid. Uuringud on näidanud, et 10 – 15 minutit kõdistamist aitab põletada 10 – 40 lisakilokalorit. Aastas võib naer ja kõdi aidata lahti saada paarist kilogrammist.
Teadlaste sõnul naudivad mehed kõdistamist enam kui naised. Võrreldes meestega pidas ligi kaks korda rohkem naisi kui mehi kõdistamist ebameeldivaks. Asjatundjate arvates on selle põhjuseks mõni varasem negatiivne kogemus, mis võib olla seotud erootika ja seksiga.
Teadlased ei ole seni suutnud kindlaks teha, miks mõned inimesed on kõditundlikumad kui teised. Oletatakse, et see sõltub nii närvisüsteemist, aju ehitusest kui ka kõdistatava ja kõdistaja vahelisest suhtest.