HU? “HU2”

HU? “HU2”. Foto: Plaadi esikaas

HU? on tõenäoliselt kirjutanud juba endale peatüki eesti popmuusika ajalukku. Leslie Laasneri, Bert Prikenfeldi ja Hannaliisa Uusma esimest albumit on peetud koguni popmuusika uue suuna näitajaks, tõeliselt geniaalseks üllitiseks, mille vastu on vähemalt Eestis raske midagi panna.

Teise albumi kohta olen kuulnud nii kiitust kui maapõhja tampimist. Kriitikute peamine argument on, et HU? laskub oma teisel albumil mainstream'i voogudesse ja paljukiidetud geniaalsus on justkui  kadunud.

Tegelikult ei ole. Nõustuks Tõnis Kahuga Eesti Ekspressist, et “HU2” on tõenäoliselt esimesest veelgi geniaalsem plaat. Sellel mängivad muusikud üliandekalt oma auditooriumiga, pakkudes neile 101 protsenti seda, mida auditoorium tahab. Harmooniad, rütmid, viisid ja isegi laulusõnad võivad olla banaalsed ja ehk isegi totrad, kuid kokku moodustab see terviku, mida on raske plaadimasinast välja saada.

“HU2” on täpselt selline plaat, nagu tegijad tahavad, et meie seda tahaks.

HU? esimene plaat “Film” ei meeldinud mulle oma depressiivuse tõttu üldse. Teine, märksa lõbusam plaat kuulub juba mitu nädalat lemmikute hulka.