L, 3.06.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hispaaniast leiti 1000 aasta vanune viinamarjakasvandus

Inna-Katrin Hein
Facebook Twitter
Comments
Viinamarjakasvandus.
Viinamarjakasvandus. Foto: SCANPIX

Arheoloogid leidsid Põhja-Hispaanias keskaegse küla juurest viinamarjakasvanduse, mille vanus on umbes 1000 aastat.

Baskimaa ülikooli teadlased tegid avastuse kuulsa Zaballa küla viinamarjaterrassidel, edastab Live Science.

«Arheobotaanilised uurimised paljastasid viinamarjaseemneid ja õietolmu, mis näitas, et seal kasvatati viinamarju juba 10. sajandil,» selgitas uuringu juht Juan Antonio Quirós-Castillo.

Ta lisas, et pinnas on paigas selline, mis sobib paremini viinamarjade, kui teravilja kasvatamiseks.

Arheoloogid leidsid ka metallist maaharimisriistu, millega hariti viinamarjakasvandust.

Zaballa küla jäeti maha 15. sajandil, kuna kohalikud maaomanikud kehtestasid uue rendisüsteemi, mis pani rentnikud raskesse olukorda.

Zaballa on üks neist 300 maha jäetud külast, mida Hispaanias tuntakse kui Araba-Alava.

Nüüd püüavad arheoloogid taastada pilti, milline oli kunagi elu neis külades.

«Mitte suur külade arv ei ole tähtis, vaid see, et me oleme suutnud näidata, milline oli sealne elu ja millest seal elatuti. Samuti sealseid põlluharijaid puudutanud majanduslikud ja poliitilised muutused,» lisas Quirós-Castillo.

Hispaania arheoloogidemeeskond uuris ka Zornotegi küla, kus olid samuti terrasspõllud, kuid seal kasvatati teravilja.

«Zornotegi lugu on hoopis teistsugune. See küla rajati Zaballaga enam vähem samal ajal, oli seal kihistumine suurem ning sotsiaal-majanduslikke muutusi vähem, mis küla elu tasakaalust välja ei viinud,» selgitas uurija.

Arheoloogide arvates tuleks need keskaegsed maha jäetud Araba-Alava külad võtta arheoloogiliste kohtade kaitse alla.

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles