/nginx/o/2013/12/27/2717312t1h7ae4.jpg)
Tavaliselt ei taheta eriti tegemist teha isikutega, kes lõhnavad halvasti.
Halb kehalõhn teeb kaastundlikumaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia teadlaste uuring aga näitas, et kui keegi lõhnab halvasti, siis võidakse tema suhtes kaastundlikumaks ja heldemaks muutuda, edastab Daily Mail.
Psühholoogide sõnul käivitab halb kehalõhn kohe teistes tunde, et tegemist on haavatava ja kaitset vajava isikuga.
Higistamise ekspert Susan Biehle-Hulette sõnas, et stressist tekkiv higilõhn on erinev sellest higilõhnast, mis tekib kuumas olles või trenni tehes.
«Stressis inimese higilõhn tekitab alateadliku vajaduse teda aidata ja kaitsta,» selgitas asjatundja.
Ta lisas, et stressis naise higilõhna peetakse ebameeldivaks, kuna see viitavat enesekindluse puudumisele ja ka ebausaldatavusele, kuid just selle tõttu peeti neid naisi haavatavaks.
«Kehalõhnad on igal pool tuntavad ning neid püütakse varjata mitmesuguste lõhnaainete abil. Halb kehalõhn tekitab kaastundliku käitumise, kuna alateadvuses tuntakse stressi,» selgitas uuringut juhtinud Jeroen Camps.
Halva kehalõhna alla saab liigutada kaenlaaluste ja jalgade higilõhna, halva suulõhna ning teised kehast tulevad lõhnad.
Esimesed katses jagati 36 katsealusest koosnenud grupp kaheks.
Esimesel grupil paluti nuusutada halva lõhnaga T-särki, millel oli inimhigi, õlut ning veel nelja erinevat ebameeldivat lõhna.
Teine grupp nuusutas neutraalse lõhnaga T-särki. Mõlemad särgid olid sama suuruse ja värviga. Katsealustel paluti ette kujutada, et need särgid on kellegi seljas olnud.
Teadlased palusid katsealustel kirjeldada skaalal 1 - 5, kuidas nad särgikandjatesse suhtuvad. Üks tähendas, et ei taha tegemist teha, viis aga, et tahab aidata.
Suur osa katsealustest tundis halva kehalõhnaga isikule kaasa ja tahtis aidata.
Teises katses osales 62 katsealust. Neil paluti lahendada mõistatus, kui nende kõrval istus kas neutraalse või halvasti lõhnava T-särgiga isik.
Kolmandas katses kujutleti, et istutakse kinos halvasti või neutraalse lõhnaga isiku kõrval. Halva lõhnaga isiku kõrval istunutel tekkis kaastunne.
«Halb kehalõhn tekitab kaaslaste aitamise ja kaasa tundmise käitumise,» nenditi.