Neandertallased võisid rääkida nagu nüüdisinimesed

Neandertallased võisid rääkida nagu nüüdisinimesed Foto: SCANPIX

Neandertallase fossiliseerunud keeleluu uurimine lubab oletada, et need varajased inimesed võisid rääkida korralikku artikuleeritud kõnet.

Seda kahtlustati kohe pärast seda, kui 1989. aastal leiti 60 000 aasta vanune keeleluu, mis nägi välja nagu tänapäeva inimese oma, edastab BBC.

Nüüd Austraalia teadlaste tehtud arvutimudel näitas, kuidas see luu töötas ning kuidas see aitas kõnet tekitada.

Keeleluu mängib rääkimisel tähtsat rolli ning toetab keele juurt. Ahvidel ei asetse keeleluu nii, et nad saaksid rääkida nagu inimesed.

«Paljude arvates on just keel ja rääkimine see, mis meid tõeliselt inimesteks teeb. Kuid juba neandertallased võisid kasutada keelt, mis nad nüüdisinimesteks tegi,» selgitas Austraalia New Englandi ülikooli teadlane.

Seni on arvatud, et kompleksne keel tekkis umbes 100 000 aastat tagasi. Seda arvamust aga muutis 1989. aastal Iisraelist leitud fossiilne luu.

On leitud veelgi vanem keeleluu, mis kuulub Homo heidelbergensis`ele ning mis on rohkem kui 500 000 aasta vanune.

Uurijate sõnul ei saa siiski ühe luu põhjalt teha lõplikke järeldusi neandertallaste rääkimise ja keelekasutuse kohta.

Neandertallased olid nüüdisinimestest jässakamad ja lühemad. Neil ei olnud lõuaosa ning kulmud olid tugevalt välja joonistunud.

Neandertallasi ei peeta nüüdisinimeste otseseks esivanemaks. Seda näitasid DNA-uuringud, mille kohaselt vaid 1 – 4 protsenti Euraasia genoomist pärineb neandertallastelt.

Saksamaa Max Plancki ülikooli teadlane Dan Dedieu käis selle aasta alguses välja teooria, et neandertallastel ja nüüdisinimestel oli samasugune keelevõime.

Ta siiski rõhutas, et tuleb teha veel uuringuid teiste inimliikide ja primaatide esindajatega, et seda paremini mõista.