Tsivilisatsioonid põhinevad õllel?

Pilt on illustratiivne.

FOTO: SCANPIX

Osa teadlasi on arvamusel, et õlu, mitte leib on see, miks varajased inimesed läksid küttimiselt-koriluselt üle paiksele eluviisile ja viljakasvatamisele umbes 10 000 aastat tagasi.

Pikka aega on levinud teooria, et teravilja hakati kasvatama leiva tegemiseks, kuid viimasel ajal on hakatud arvama, et esmalt hakati tegema viljast janukustutamise märjukest, edastab Daily Mail.

Üks neist uut teooriat pooldavatest teadlastest on USA Pennsylvania ülikooli biomolekulaarse arheoloogia projekti teadlane Patrick McGovern.

Ta selgitas, et lisaks joovastavale omadusele on õlu ka toitev, sisaldades palju B-vitamiini ja aminohappeid. Tollel ajal oli õlle joomine ohutum kui vee joomine, kuna kääritamisprotsess hävitas bakterid ja viirused.

 «4 – 5 protsendise alkoholisisaldusega õlu oli nii kerge joovastaja kui ka ravim,» selgitas McGovern.

Ta lisas, et Vana-Egiptuse õlleanumatest leiti jälgi näiteks vähki ennetada aitavate maitsetaimede kohta nagu salvei ja tüümian.

Vana-Hiina riisiviina jäänustest aga leiti samuti vähiennetajat, milleks on koirohi.

Koos õlle joomine oli samas seltskondlik ürituse ning seda jooki kasutati tseremooniatel ja pidustustel.

«Seega saab öelda, et tsivilisatsioonid põhinevad õllel,» sõnas asjatundja.

Arvatakse, et esimesed õlled valmisid juhuslikult käärima läinud odrast. Pärast selle avastamist hakati teadlikult teravilja kasvatama, et sellist jooki toota.

Õlle valmistamine oli samas lihtsam kui leiva küpsetamine.

Arheoloogilised uuringud on näidanud, et tänapäeva Jordaania, Iisraeli ja Süüria aladel elanud inimesed hakkasid vilja kasvatama 13 000 – 19 000 aastat eKr.

Asjatundjate sõnul ei hakanud need inimesed viljast tootma leiba, vaid jooki. Samuti on vähe leidud tõendeid leivaküpsetamise kohta.

«Janu, mitte nälg, oli see, mis pani inimesed teravilja kasvatama,» nenditi.

Tagasi üles