/nginx/o/2013/12/19/2703928t1hc4c1.jpg)
Tulevikus võivad autojuhid oma masinate paaki kallata kütust, mis põhineb vetikatel.
Tulevikus sõidavad autod vetikakütusel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA energiaagentuuri laboratooriumis töötati välja uus meetod, mille abil saab mereorganismid muuta vähem kui tunniga toornaftaks, edastab Daily Mail.
See kütus näeb esialgu välja nagu paks roheline hernesupp.
USAs Utah osariigis tegutsev biokütusefirma Genifuel Corp. võttis meetodile patendi ja koos tööstusinvestoriga on kavas ehitada vetikatest kütust tootma hakkav tehas.
Protsessi käigus saadakse ka jääkvett, mis puhastatakse ning fosforit, lämmastikku ja kaaliumit, mida kasutatakse ära uute vetikate kasvatamisel.
Vetikatest toornafta töödeldakse lennukikütuseks, diiselkütuseks või bensiiniks.
Juba varem on tehtud katseid toota vetikatest kütust, kuid need on osutunud väga kulukateks. Nüüdne uus tehnoloogia tegi võimalikuks odava tootmisprotsessi.
Kokkuhoid saab alguse juba sellest, et kasutatakse märgi vetikaid. Enamiku varasemate tehnoloogiate puhul pidid vetikad kuivad olema, see oli nii energia- kui rahakulukas.
Uus tehnoloogia, mis koosneb hüdrodermaalsest vedeldamisest ja katalüütilisest hüdrotermaalsest gaasistamisest, kasutab vetikaid, milles on 80 – 90 protsenti vett.
Asjatundjate sõnul on tootmissüsteemi ehitamine üsna kulukas, kuid samas tootmisprotsessi kulud on üsna madalad.
«See on umbes nii, et me kasutame survekeedupotti, kuid rõhk ja temperatuur on pisut kõrgemad,» sõnas tehnoloogia välja töötanud labori esindaja.
Samas on aga protsessis tekkivad lõhnad üsna ebatavalised, meenutades segu mustadest sokkidest, mädamunadest ja lõkkesuitsust.