/nginx/o/2013/12/17/2699522t1h4529.jpg)
Saksa teadlaste uuring näitas, et Antarktikas madalate temperatuuride juures elavad keiserpingviinid hoiavad kokku ja liiguvad liiklusummikutes autode liikumist meenutaval viisil.
Liiklusummiku sarnane liikumine hoiab keiserpingviinid soojas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et iga pingviin vajab enda keha kõigutamiseks ümberringi vaid kahe sentimeetri suurust vaba ruumi, kirjutab msnbc.com.
Need pingviinide koos tehtavad kõigutamisliigutused meenutavad lainet.
Keiserpingviinid (Aptenodytes forsteri) on Antarktikas elavatest pingviinidest kõige pikemad ja raskemad.
Isased ja emased on oma sulestikult ja suuruselt sarnased. Nende kasv võib olla kuni 122 sentimeetrit ning nad võivad kaaluda 22 – 45 kilogrammi.
Tegemist on lennuvõimetute lindudega, kellel on pikk sirge keha ning veelindudele omased loibi meenutavad tiivad.
Nad söövad peamiselt kalu, kuid ka koorikloomi.
Jahti pidades suudavad keiserpingviinid lisahapnikku vajamata vee all olla kuni 18 minutit ning sukelduda 535 meetri sügavusele.
Uuringud on näidanud, et nende lindude hemoglobiini struktuur on selline, mis võimaldab jahedasse vette sukeldudes kehatemperatuuri alandada. Tugevad luud aga peavad hästi vastu veelausele rõhule. Samuti suudavad need linnud aeglustada seedimist ning organeid välja lülitada.
Keiserpingviinid on ainsad pingviinid, kes Antarktika talve ajal paarituvad. Temperatuur võib siis langeda miinus 50 kraadini ning tuule kiirus olla kuni 20 kilomeetrit tunnis.
Nad liiguvad suurte gruppidena 50 – 120 kilomeetrit üle jäiste alade paaritumise ja järglaste saamise paikadesse.
Looduses elavad nad keskmiselt 20-aastaseks, mõned isendid võivad elada ka 50-aastaseks.
Teadlaste sõnul mängivad nende pingviinide puhul tähtsat rolli katkestatud edasiliikumise viis, kuna see kaitseb neid külma eest.
Saksamaa polaaralade ja mered uurimise instituudi teadlased lõid liiklusummikute eeskujul matemaatilise mudeli, mis näitab keiserpingviinide liikumist karjas.
Ka varasem uuring näitas, et pingviinid ei ole paigal, vaid teevad kõigutava edasi liikumise liigutuse 30 – 60 sekundi tagant. Pingviinid puudutavad teineteist väga kergelt.
Keiserpingviinidel on isased need, kes vastutavad muna soojas hoidmise eest, hoides seda oma alakehas olevas taskus. Emased aga käivad merest süüa toomas.