Kümme fakti aju kohta

Teadlased avastasid mõlema ajupoolkera peale üle 100 sõnapiirkonna. Foto: SCANPIX

Väljaanne likes.com tõi välja kümme fakti aju kohta.

Aju suurus ei mängi rolli – aju kaalul või suurusel ei ole midagi tegemist intelligentsusega. Kuulsa füüsikateoreetiku Albert Einsteini aju kaalus vähem kui keskmise inimese aju.

Aju keerab nähtava õiget pidi – kui silmad võtavad vastu pildi välisilmast, siis see on valepidi. Aju muudab selle õigetpidi.

Naiste ja meeste aju erinevus – meeste aju on keskmiselt kümme protsenti suurem kui naiste oma. Naiste ajus on aga rohkem närvirakke ning selle tõttu on ajus ka sünapseid rohkem.

Lõhnamälu – erinevad lõhnad seostuvad erinevate mälestustega. See on tingitud sellest, et lõhnameelel on tugev seos tunnete ja ajuga.

Aju veresoonkond – Aju veresoonkonna pikkus on 100 000 kilomeetrit. See on nii pikk, et saaks teha neli korda ringi ümber maakera.

Aju aitab mõelda – inimesel on päevas umbes 70 000 mõtet.

Naermine nõuab ajult pingelist töötamist – naermine tundub lihtsana ja on mõnus, kuid tegelikult töötavad sellel ajal aju viis erinevat piirkonda väga intensiivselt.

Energia – ärkveloleku ajal toodab aju nii palju energiat, et selle abil saaks kasutada taskulampi.

Laste aju areng – laste aju areneb kiiremini, kui nendega palju rääkida ja neile ette lugeda.

Rasv – aju on inimorganismi kõige rasvasem organ. Selles on rohkem kui 60 protsenti rasva.