Etioopiast leiti 4,4 miljoni aasta vanused hobusefossiilid

Etioopiast leiti 4,4 miljoni aasta vanused hobusefossiilid Foto: SCANPIX

Paleontoloogid leidsid Etioopiast välja surnud hobuseliigi fossiilid.

See väikese sebra suurune loom elas umbes 4,4 miljonit aastat tagasi, edastab Live Science.

Luud leiti paigast, mis nüüdseks on kõrb. Kui selle looma eluajal olid seal rohumaad ja madala taimestikuga metsad.

Eurygnathohippus woldegabrieli jäänused leiti fossiilide rikkast paigast Etioopia Awashi orust Aramisest ja Gonast.

Sealt on leitud ka märke kõige pikemalt kestnud varajase inimasutuse kohta.

Välja surnud hobune elas ajal, mil eksisteeris ka inimeste kauge eellane Ardipithecus ramidus.

«Leidsime hobuse esijalaluude jäänused, mis on hästi säilinud. Samuti hambaid,» sõnas USA Case Western Reserve's School of Medicine esindaja Scott Simpson.

Luude uuring näitas, et nimetatud hobusel olid pikemad jalad kui ta eelkäijatel. Jalaluude suurus lubab oletada, et see loom oli kiire jooksja ning selle tõttu võis ta üsna kerge vaevaga pääseda lõvide ja mõõkhambuliste tiigrite käest.  

Simpsoni sõnul toitusid need loomad taimedest, mis olid põhimõtteliselt nagu liivapaber. Seda lubasid järeldada kulunud hambad.

«Taimed toimisid nagu liivapaber. Selle tõttu kulusid nende hobuste hambad. See aitas luua pilt sellest, mida need loomad sõid,» lausus teadlane.

Leitud jäänused kuuluvad iidsete hobuste gruppi Hipparionines kuulunud hobustele. See liik tekkis nüüdse Põhja-Ameerika aladel umbes 16 miljonit aastat tagasi, kust selle liigi esindajad liikusid edasi Euraasiasse.

Teadlaste sõnul aitab leid täita hobuste evolutsioonis auku. Hobused arenesid lõpuks rohumaadel elavateks loomadeks, kellel on pikk koon ja pikad jalad.