/nginx/o/2013/12/16/2696154t1h0916.jpg)
Rahvusvahelise arheoloogide grupi sõnul võisid nad lahendada inkade suurima saladuse ning jõuda aarde jälile.
Arheoloogide sõnul on nad inkade kõige otsituma aarde jälil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid lisasid, et tegemist on Lõuna-Ameerika ühe suurima arheoloogilise leiuga, edastab The Telegraph.
Ecuadori vihmametsast leiti inkade kindlus, mis võib olla inkade viimase valitseja Atahualpa matmispaik või siis aardekamber, mis on täis kulda.
Hispaania konkistadoorid eesotsas Francisco Pizarroga võtsid inkade viimase valitseja vangi ning hukkasid ta.
Legendi kohaselt pakkusid inkad oma kuninga eest nii palju kulda, et see täitis terve maja. Sellest hoolimata poosid hispaanlased Atahualpa 1533. aastal üles.
Pärimus räägib, et Atahualpa järglased matsid valitseja surnukeha koos kuldaardega.
Arheoloogide sõnul on tegemist suure leiuga. Paigast on välja kaevatud kivimüüre, seinu, tee ja väljak.
Sadu aastaid on ehitise jäänuseid kaitsnud džungel. Leiukoht asub paarikümne kilomeetri kaugusel turistide seas populaarsest Banos de Agua Santast.
Leiukohta jõudmiseks tuleb läbida raske mäestikumaastik.
Inkad elasid Lõuna-Ameerika Andide alal 11. – 16. sajandini. Nende impeeriumi keskus oli Cuzco. Inkad asustasid tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tšiili alasid.
Inkade impeerium varises pärast hispaanlaste saabumist 1532. aastal kokku.