Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/09/17/1323414t1he75b.jpg)
«Praegu ei jõua ma kahte kilomeetritki joosta,» tunnisab saatejut ja spordipiiga Kerttu Jukkum Naistelehe veergudel. Nimelt on neiu pidanud tervisehäda tõttu neli kuud hoiduma sportlikust eluviisist, kuid sellegipoolest on tal plaanis kevadel kribida Aafrika kõrgeima mäe Kilimanjaro otsa.
Eksperimenteerimist armastav saatejuht on jooksnud maratoni, ära proovinud langevarjuhüppe ja käinud isegi Afganistani sõjakoldes. Nüüd kavatseb ta ronida 5895 meetri kõrgusele Kilimanjarole ja peab seda kõikidest oma senistest väljakutsetest suurimaks.
Kerttu jaoks tähendab see kolme kuuga kiiresti enda tippvormi saamist. «Kilimanjaro vallutamine pole mägironimine ega alpinism, füüsilist vastupidavust eeldab hoopis pikk matkamine.»
Kerttu teab ka statistikast, et ligi 20% igast Kilimanjaro matkaseltskonnast on pidanud alla vanduma. Tõenäosust, et temagi nende seas võib olla, hindab ta üsna reaalseks. Kuid kõik see tarmukat tüdrukut ei hirmuta. Vastupidi, ta juba ootab kannatamatult märtsikuud.