/nginx/o/2013/12/12/2686074t1he97f.jpg)
Hiljutine uuring näitas, et Vana-Hiina kuulsate elusuuruses terrakotasõdurite tegemiseks saadi inspiratsiooni Vana-Kreeka skulptuuridest.
Vana-Hiina terrakotasõdurite eeskujuks olid Vana-Kreeka skulptuurid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes 8000 terrakotasõdurit, mis kujutavad nii lihtsõdureid kui kindraleid, leiti Hiina esimese keisri Qin Shi Huangdi matmispaigast, edastab Live Science.
See keiser tegi Vana-Hiinast rohkem kui 2200 aastat tagasi ühtse riigi.
Lisaks suurele hulgale terrakotasõduritele leiti matmispaigast ka akrobaatide, jõutõstjate, tantsijate ja riigiteenistujate terrakotakujusid.
Uuring näitas, et hiinlased võisid nende kujude tegemiseks inspiratsiooni saada Vana-Kreeka kujudest.
«On võimalik, et need Hiina esimsele keisrile ta hauatagusesse ellu kaasa pandud sõdalasteskulptuurid näitavad esimesi kontakte Hiina ja Kreeka vahel,» sõnas Londoni ülikooli Idamaade ja Aafrika uuringute osakonna teadlane Lukas Nickel.
Nickeli kätte juhtus iidne tekst, milles räägitakse Vana-Kreekast pärit kujudest Hiinas. Esimene keiser oli lasknud neist endale koopaid teha. Oletatakse, et Kreeka 12 suurt kuju andsid keisrile idee lasta teha endale terve kujude armee.
Nii Vana-Kreeka kui ka Vana-Hiina kujud on elusuurused. Enne keiser Qini Hiinas elusuuruses kujusid ei tehtud.
Nickel tõlkis ära iidsed Hiina tekstid, milles räägitakse 12 suurest kujust, millel on välismaised rõivad ning mis ilmusid Hiina lääneossa Lintaosse.
Hiina keeles tähendabki Lintao «läänepoolset paika».
Tekstist ei paljastu, kuidas Kreeka skulptuurid Hiinasse jõudsid ning kes need sinna tõi. Samas aga rõhutatakse, et tegemist oli 11,55-meetriste kujudega, mille jalgade pikkus oli 1,38 meetrit.
Hiina esimesele keisrile avaldasid need muljet ja ta tahtis saada midagi samasugust. Ta lasi kujude saamiseks sulatada üles pronksrelvad.
2000 aasta tagasi elanud Vana-Hiina ajaloolane Ban Gu kirjutas: «Esimene keiser tegi kujudest koopiad hoolimata hoiatusest, et välismaiste kujude kopeerimine võib lõppeda katastroofi ja hävinguga».
Samas on teada, et Ban töötas dünastia heaks, mis püüdis esimest keisrit halvas valguses näidata.
Neid hiiglaslikke koopiaid ei ole enam alles, kuid on olemas detailsed kirjeldused.
Need tõendavad, et Vana-Hiina võis mõjutusi saada antiik Kreekast.
«Hellenistlikku traditsioonis kujutati inimkeha sellisena nagu see oleks liikumises. Rõhutati lihaseid ja luustikku. Selliste kujude valmistamine aga ei teki üleöö, vaid pika aja jooksul. Hiinas selliseid kujusid ei tehtud,» selgitas Nickel.
Pärast esimest keisrit sai Hiinas võimule Hani dünastia ja siis loobuti suurte skulptuuride tegemisest. Mindi üle miniatuurkujudele.
Nickeli sõnul oli mitu põhjust, miks hiinlased suuri kujusid enam ei teinud. Esmalt see, et puudusid oskuslikud skulptorid ning Hiinas pandi rohkem rõhku kalligraafiale kui skulptuuridele. Samuti ei võetud seal lõpuni omaks võõramaiseid mõjusid.