Põhja-Ameerika vanimad jalajäljed on 10 550 aasta vanused

Põhja-Ameerika vanimad jalajäljed on 10 550 aasta vanused Foto: SCANPIX

Sajandeid tagasi jätsid kütid-korilased kõrbe läbides ja toitu otsides oma jalajäljed, mis on säilinud nüüdisajani.

Need jäljed leiti Mehhikost Cuatro Ciénegasest juba 1961. aastal, kuid neid uuriti alles nüüd, edastab Daily Mail.

Briti Durhami ülikooli teadlaste sõnul võisid need jäljed tekitada Põhja-Ameerika põliselanik Coahuiltecani indiaanlane.  

Jalajälgedega kivistunud pinnase uuring näitas, et see on 10 550 aastat vana. Samas lähedal olid veel teised jäljed, mille vanuseks on 7250 aastat.

7200-aastastest jälgedest leiti ka õietolmu. Cuatro Ciénegas ei ole olnud alati nii kuiv ja kuum nagu praegu.

Coahuiltecani indiaanlased elasid tänapäeva USA Texase osariigi lõunaosas ning Mehhiko lahe äärsetel aladel.

Jäljed leiti siis, kui Mehhikos hakati rajama läbi Chihuahuani kõrbe uut kiirteed.

Kivis olnud jäljed eemaldati pinnasest ja viidi kohalikku muuseumisse uurimiseks. Pärast tee valmimist esimesed leitud jäljed kadusid, kuid hiljem leiti samast paigast veel 11 jalajälge, mis on esimestega sarnased. 

«Seni oli Põhja-Ameerika vanimad säilinud jalajäljed 6000 aastased. Vanimad jäljed on tegelikult 5000 aastat vanemad,» selgitas geoarheoloog Nicholas Felstead.

Ta lisas, et nimetatud jäljed on ainsad, mis seni Cuatro Ciénegase piirkonnast leitud on.

Felsteadi sõnul oli jalajälgede vanus võimalik kindlaks määrata, kuna need olid travertiinis.

Allikalubi ehk travertiin on enamjaolt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemiline sete, mida leidub kohtades, kus lubjarikkad allikad maapinnale jõuavad.

Teadlased tegid jälgede vanuse kindlaks travertiinis oleva uraani järgi. Uraan laguneb teatud kiirusega. Jälgedes sisaldunud õietolm aga näitas, et seal ei olnud nii kuiv nagu nüüd.

 Nüüd asuvad need jäljed Saltillos Museo del Desierto muuseumis.