Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Maailmas on võinud olla seniarvatust rohkem maavärinaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kuulsaks saanud foto Jaapani 2011. aasta maavärinast. Sellel on näha ema, kes otsis oma last
Kuulsaks saanud foto Jaapani 2011. aasta maavärinast. Sellel on näha ema, kes otsis oma last Foto: SCANPIX

Teadlaste sõnul on lähiajaloos võinud olla senisest rohkem maavärinaid, mida ei ole registreeritud.

Uurijate arvates puuduvad ülestähendused rohkem kui poolte maavärinate kohta, mille võimsus on üle 8,5 magnituudi ning mis leidsid aset 18. - 19. sajandil, edastab BBC.

Teadlased tegid maavärinate uuringu ajaloodokumentide põhjal.

«Uuring näitas, et 18. - 19. sajandi kohta tuleb kummaliselt vähe maavärinaid. Lähiaja haiti maavärinast ei oleks pidanud üllatuma, midagi samalaadset leidis aset ka 18. sajandil,» lausus USA geoloogiateenistuse esimdaja Susan Hough.

Maavärinad, mille võimsus on suurem kui 8,5 magnituudi, toovad kaasa katastroofi.

2004. aastal tekkis maavärin Indias ookeanis ning sellega kaasnes tsunami. 2010. aastal tabas Tšiilit väga tugev maavärin ning 2011. aastal tekitas rekordiline maavärin Jaapanis hävitustööd.

Kuid enne 20. sajandit on ülestähendused selliste  suurte maavärinate kohta üsna kesised.

«Seismomeetrid loodi 20. sajandi alguses ning alates sellest on maavärinad meie jaoks hakanud olema võimsamad,» selgitas Hough.

Hough lisas, et paljud 18. ja 19. sajandi maavärinad on jäänud dokumenteerimata.

Uuring näitas, et väga võimas maavärin võis tabada Venemaal asuvat Kamtšatka poolsaart 1841. aastal. Oletati, et tegemist võis olla maavärinaga, mille võimsus oli 8,3 magnituudi. Houghi arvates võis see pigem olla 9,2 magnituudi.

Teine võimas maavärin, mis võis tabada Väikeseid-Antille, leidis aset 1843. aastal.

«Arvati, et selle võimsus oli kaheksa magnituudi. Tegelikult oli seda tunda veerandil Maakerast,» selgitas teadlane.

Uurijate sõnul aitavad nii-öelda kadunud maavärinad neil ennustada, kus võib järgmisena suur maavärin aset leida.

Teadlased tegid andmebaasi maavärinatest, mis leidsid aset ajavahemikus 1000 – 1900.

Briti geoloogiateenistuse esindaja Roger Mussoni sõnul oldi üllatunud, kui  Kirde-Jaapanis tekkis maavärina tagajärjel võimas tsunami.

«Sellist asja on ka varem ette tulnud. Üheksandal sajandil tabas sama piirkonda samuti maavärin ja tsunami,» teatas Mussoni.

Tagasi üles