Põhjapõdrad söövad mürgiseeni, karud nuusutavad bensiini

Põder Foto: SCANPIX

Inimene ei ole ainus liik, mille esindajad tarbivad joovastavaid ja narkootilisi aineid.

Uimastavate ainete tarbimine on levinud ka looduses elavate loomade seas, kirjutab fiidi.fi.

Loomateadlased on märganud, et  maailma erinevad loomaliigid tarbivad erinevaid aineid.

Kängurute lemmikuks on oopium, põhjapõdrad eelistavad seeni, pruunkarud nuusutavad bensiini, linnud söövad uimastavaid marju ja põdrad naudivad mädanevaid õunu.

Põdrad on juba aastakümneid jõudunud meediasse oma õunasöömisega. Osa põtru sööb aga halvaks läinud õunu nii palju, et muutuvad agressiivseks. Näiteks Rootsis Göteborgis piinas üks joobes põder paar aastat tagasi koolilapsi. Politsei peab sellistel juhtudel langetama otsuse, kas põder magama panna või uimastada ja ta metsa tagasi viia.

Külmade saabumisega lõppeb ka põtrade «pidu».

Karud seevastu eelistavad bensiini nuusutada. Venemaal Kaug-Idas Kamtšatkal elab karusid, kes naudivad kütuse nuusutamist. Kronotski looduskaitsealal tulevad karud helikopterite juurde, et saada annus kütuselõhna. Karudel tekib lõhnast uimasus ja asjatundjate sõnul käituvad nad siis nagu oleks joobes. Mesikäpad heidavad pärast peatäit üsna ruttu maapinnale ja jäävad magama.

Austraalias Tasmaania saarel elavad kängurud seevastu naudivad oopiumit. Nad söövad unimaguna kupraid, milles on morfiini ja kodeiini. Oopium on unimaguna kuivatatud piimmahl. Kupraid söönud kängurud näevad välja nagu nad oleks raskes joobes. Nad võivad hüpata ringiratast ning tallata unimagunapõllu maatasa. Tasmaania on maailma suurim seaduslikult toodetava, meditsiiniliseks otstarbeks kasutatava oopiumi tootja. Asjatundjate sõnul on osal Tasmaania kängurutel tekkinud narkoprobleem. Kängurud lõhuvad moonipõlde ümbritsevad aiad, et kuparde juurde pääseda.

Põhjapõtrade lemmikuks on hallutsinogeensed seened, mida nad otsivad isegi lume alt. Nad eelistavad käbseseeni. Uurijate sõnul tekitavad kärbseseened põhjapõtradele samasuguse seisund nagu on LSD tarbimisel. Põhjapõdrad ei saa mürgiseenteta läbi ka talvel. Seente söömise tagajärjel ei suuda loomad korralikult käia ning nad teevad imelikke häälitsusi. Lisaks on täheldatud, et mürgiseeni söönud põhjapõdrad võivad käituda nagu nad oleksid rokk-kontserdil, liigutades pead ägedalt üles-alla.

Narkoainetest ei saa üle ega ümber ka linnud. Sügisel marjade valmimise ajal naudivad rästad ja veel mitmed teised linnud näiteks pihlakamarju, Söönud kõhu täis, tekib neil joobes olek. Sellised linnud lendavad tihtipeale vastu aknaid ning võivad isegi lennu ajal maha kukkuda. Osa neist joobes lindudest langevad kasside või teiste loomade saagiks.