Eurolaulu Raadio

Une pikkuse mõju organismile

Une pikkuse mõju organismile

FOTO: SCANPIX

Uni teeb keha ja vaimuga imet, kuid ka une pikkusel on suur tähtsus.

Tavaliselt keskendutakse sellele, mida unepuudus kaasa tuua võib, edastab iltalehti.fi.


Teisalt võib magamine aidata üle saada terviseprobleemidest. Magamine mõjutab ka kehakaalu. Uuringud on näidanud, et magamata ja väsinud inimene sööb rohkem magusat ja rasvast toitu. Välja puhanud inimene aga mitte.

Hiljutine uuring paljastas, et naistel, kes magavad ööpäevas 8,5 tundi, on kehal vähem rasva kui neil naistel, kes vähem magavad.

Piisav uni kahandab ka diabeeti haigestumise riski, aitab olla seksuaalselt aktiivne ning toetab immuunsüsteemi, kaitstes seega gripi eest.

Une kvaliteet on tähtis, kuid ka uneaja pikkus mängib rolli.

10 – 20 minutit tukastamist – asjatundjate sõnul on need kümmekond minutit väga kasulikud. Isegi lühiajaline magamine muudab virgemaks. Lühikese magamise ajal ollakse kerges unes ja kerge on ärgata.

30 minutit magamist – poole tunni pikkust und ei soovitata eriti, kuna sellest on raske ärgata. Ärgates võib olla uimane tunne ning see võib kesta järgnevad pool tundi. Alles pärast seda võidakse end erksamana tunda.Põhjus selles, et ärkamise ajaks jõutakse sügava une faasi.

60 minutit und – ühe tunni pikkusest magamisest on väga palju kasu, sest siis tekib sügav uni. Selline tunniajane magamine parandab näiteks mälu. Samas aga võib tekkida tahtmine edasi magada ning ärkamine võib olla raskendatud.

90-minutine magamine – sellel ajal jõuab  magaja kergest unest sügavasse REM-une faasi, milles nähakse unenägusid. Pärast seda tullakse tagasi kergema une faasi. Pikad magamised parandavad mälu ja mõjuvad hästi ka loovusele. Nii pikast unest ärkamine on lihtsam, kui lühemast unest, kuna unenägude faas on seljataga ning ollakse kergemas faasis.