Hiina terrakotaarmee sõdurite prototüüpidel olid oma aja kohta võimsad relvad

Terrakotaarmee Foto: Wikipedia.org

Arheoloogid uurisid Hiina kuulsaid terrakotasõdureid ning järeldasid, et need on valmistatud elusate sõdurite järgi.

Need skulptuurid pärinevad 2200 aasta tagusest ajast ning siis oli Vana-Hiinas kasutusele võetud uued võimsad relvad, edastab Daily Mail.

Teadlased valmistasid 220. aastate paiku eKr. kasutusel olnud noolte koopaid. Neid testiti vibudega, mis samuti valmistati iidsel viisil.

Leiti, et need nooled lendasid kergelt läbi tolleaegse soomusrüü, tekitades surmavaid vigastusi.

Ajaloolase Mike Loadesi sõnul olid need relvad kaks sajandit oma ajast eest.

Terrakotaarmee leidis üks farmer oma põllu alt 1974. aastal. Tegemist on Vana-Hiina esimese keisri  Qin Shi Huangi matmispaigaga, mis asub nüüdses Hiinas Shaanxi provintsis.

Terrakotaarmee pidi keisrit teispoolsuses kaitsma. Kolmest paigast on kokku leitud 8000 sõjamehekuju, kuid asjatundjate sõnul võib neid olla veelgi.

Sõjamehekujud olid esialgselt punastest, rohelistest, roosades ja sinistes toonides.

Arheoloogid tegid tuhmunud sõduritel olnud värvi kindlaks pinnases olevate pigmentide järgi.

Lisaks elusuuruses sõjameestele oli hauas ka sõjavankreid ja hobusekujusid. Vankreid oli 130, hobusekujusid 520 ja ratsamehi koos hobusega 150.

Kujude kõrgus ulatub 180 – 190 sentimeetrini. Mitte ükski kuju ei ole teineteisega sarnane, selle tõttu oletatakse, et need kujud tehti elavate inimeste järgi.

Viis aastat pärast keiser Qini surma rööviti ta hauda. Põleng hävitas puidust struktuurid ning kahjustas ka terrakotaarmeed. Üks matmispaiga šahtidest oli terrakotasõduritest tühjaks jäetud.

Keiser Qin suri 50-aastasena 210. aastal eKr. ta lõi Vana-Hiinast esimese ühtse riigi, allutades omavahel võidelnud riigid.

See keiser lasi rajada teede- ja kanalivõrgustiku ning alustas ka Suure Hiina müüri ehitamist.

Samuti viis ta riigis sisse ühtse kirjasüsteemi, raha ja seadused.