Merihobude kummaline saagipüüdmisviis

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merihobu
Merihobu Foto: SCANPIX

Mereloomad merihobud oma kumera kaela ja pika ninaosaga meenutavad mõnevõrra hobuseid.

Kuna neil puuduvad uimed, siis on nad «maailma ühed aeglasemad ujujad», kirjutab Live Science.

«Need loomad ei uju just palju. Pigem on nad ankrus saba abil, mis aitab tasakaalu hoida,» sõnas USA Austini ülikooli teadlane Brad Gemmell.

Gemmel ja ta kolleegid uurisid, kuidas merihobud, teised kalad ja koorikloomad toituvad.

Mere ökosüsteemis mängivad tähtsat rolli aerjalgsed. Neist toitub enamik mereloomi.

Aerjalgsed tunnetavad ohu kiiresti ära ning suudavad ohu eest ära ujuda liikudes sekundis kiiremini kui on nende 500 kordne kehapikkus. Arvutus näitas, et seega saavutavad nad kiiruseks ligi 3200 kilomeetrit tunnis.

Kuigi merihobud on aeglased ujujad, suudavad nad siiski tabada neid väga kiiresti liikuvaid olendeid.

Merihobud sirutavad oma pika kaela otsas oleva pea välja ja tabavad saagi. See küll limiteerib diameetrit, mille raadiuses need loomad saavad saaki püüda.

«Avastasime, et merihobud said aerjalgseid kätte 90 protsendil ajast, mil nad neid püüdsid. Tegemist on seega väga efektiivse jahipidamisega,» selgitas Gemmel.

Uurimine paljastas ka selle, et kui merihobu haaras saaki, siis vesi ta pea ümber peaaegu üldse ei liikunud.

«Nende pea ehitus on voolujooneline, olles sarnane laevade vööriosaga,» selgitasid teadlased.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles