/nginx/o/2013/11/27/2651036t1h7421.jpg)
Astrofüüsikud on eriarvamusel selle kohta, mis saab komeet ISONist.
Mis saab komeet ISONist?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See komeet liigub homme Päikese eest läbi, edastab Huffington Post.
Enamik asjatundjatest on arvamusel, et nimetatud sabatäht ei ela seda üle, vaid laguneb.
Meie Päikesesüsteemi äärealadelt pärit komeedid koosnevad jääst, tahkest süsinikdioksiidist ning orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest.
Kui sabatähed satuvad Päikesele liiga lähedale, võib nende jäine kiht sulada.
«Enamik meist arvab, et ta laguneb osadeks ning on ka neid, kes arvavad, et komeet hävineb täielikult,» lausus John Hopkinsi ülikooli füüsikalaboratooriumi komeediekspert Carey Lisse.
Samas on ka neid, kes arvavad, et komeet jääb ellu ning liigub edasi, hoolimata sellest, et ta on Päikese tõttu natuke väiksemaks jäänud.
ISON liigub Päikesest mööda 1,17 miljoni kilomeetri kauguselt. Ta on siis 2700 kraadises kuumuses.
«Minu arvates on ISONil 30 protsendiline šanss ellu jääda,» lisas Lisse.
Ta lisas, et see komeet on nagu kergelt kokku vajutatud lumest lumepall. Kolmandik sellest võib olla vesi ning ta on üsna nõrk. See komeet on väiksem kui enamik komeete. Uurimine näitas, et ta diameeter võib olla umbes 1,2 kilomeetrit.
«Keskmiselt on komeedi läbimõõt kolm kilomeetrit, seega see komeet on umbes pool sellest,» jätkas uurija.
USA mereväe uurimislaboratooriumi esindaja Karl Battams lisas, et varem ei ole Öpiku-Oorti pilvest sellist komeeti tulnud.
Teadlaste sõnul pärineb see komeet meie Päikesesüsteemi tekke ajast 4,5 miljardit aastat tagasi.
Kui ISON Päikesest möödudes ellu jääb, on ta taevas nähtav detsembrist kuni veebruarini. ISON on Maale kõige lähemal 26. detsembril, olles 64 miljoni kilomeetri kaugusel.
ISON sai oma nime International Scientific Optical Network teleskoobi järgi, mida kasutasid kaks Vene astronoomi, kui avastasid möödunud aasta septembris selle komeedi.
Ametlikult kannab see sabatäht tähistust C/2012 S1. «C» tähendab, et seda ei loodeta enam näha.
ISONil on silma peal hoidnud NASA Deep Impact kosmoselaev, teleskoobid Swift, Hubble, ja Spitzer, Päikese-ja heliosfääri observatoorium, Chandra teleskoop, Merkuuri uuriv Orbiter ja kaksikalus Stereo.