/nginx/o/2013/11/22/2639096t1h5ead.jpg)
Mina olen Carlos ja olin reedel, 22. novembril Elu24 energilise peatoimetaja Anu Saagimi töövari. Töövarjuks Anule sain tänu tutvuste kaudu. Minu vanemad tunnevad nimelt Õhtulehe reporterit Mari-Leen Albersit.
Töövari Carlos: Anul on terasest närvid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus, miks soovisin saada just Anu töövarjuks, on lihtne. Tahtsin näha Elu24 tegutsemise telgitaguseid ja näha oma silmaga, kui glamuurne või hoopis tavaline on Saagimi tööpäev juhul, kui tulevikus tahaks isegi meedias töötada.
Päev algas meie meeleoluka kohtumisega Postimehe toimetuses, kuhu olid mind saatma tulnud ka reporter Mari-Leen Albers ja fotograaf Meelis Tomson. Anu oli olnud minust siiski varasem ärkaja, sest talle oli tehtud juba meik ja soeng.
Viisin šampanjalembelisele Anule šampanja. Seekord siiski laste-šampanja, et mitte oma klassijuhatajat ja õpetajaid närvi ajada.
Kiirelt läks ka tegutsemiseks, sest juba saabusidki live- esinemiseks kohale Rasmus Rändvee & Facelift Deer. Selline hoogne intervjuu oli minu jaoks täiesti uudne kogemus. Põnev oli istuda staaridega nii lähestikku ja lihtsalt vabalt lobiseda. Istusime nimelt Postimehe köögis ja meeleolu oli vaba ja kodune.
Ega ma seepärast vist eriti ei närveerinudki. Sain ka ise mõned küsimused bändipoistele esitada. Nad olid hästi sõbralikud. Pärast intervjuud sai kooki süüa ja lihtsalt vabalt suhelda ka Postimehe ajakirjanikega.
Siis tegi Anu pisut tööd. Vastas kõnedele, andis alluvatele juhtnööre, leppis intervjuusid ja pildistamisi kokku. Ja juba tuldigi Anule järele ja me sõitsime Embassy of Fashionisse, kus peatoimetajal toimus kleidiproov.
Proovis oli Anu väga kiire ja professionaalne. Leidis kiirelt kleidi, mis talle hästi sobis esmaspäeval toimuvale Anne & Stiili peole Tallinna Lennusadamas, kus teemaks Titanic.
Tagasi Postimehe majja jõudes tabas meid pisut ebameeldiv üllatus. Tõsised ja töised Postimehe töötajad leidsid, et tänane live-kontsert oli nende jaoks too much. Liiga palju müra. Ilmselt oli Rasmus Rändvee & The Facelift Deer vanematele ajakirjanikele liialt progressiivne ning vali noortebänd, mis segas nende keskendumist.
Mingi osakond oli lausa allkirju kogunud sel ajal, kui me toimetusest eemal olime. Olukord meenutas natukene Kenderi, Sirbi ja kultuuriinimeste keissi. Naljakas, et otse ei julgenud Anule keegi midagi öelda. Kõigil olid justkui suud kinni kleebitud.
Anul tekkis sel teemal diskussioon Postimehe peatoimetaja asetäitjaga. Anu argumendid olid aga veenvad ning ta väljus lahingust võitjana. Elu24 live toimub siiski edaspidigi Postimehe köögis. Anul on terasest närvid, ta ei läinud kordagi endast välja ja jätkas tööpäeva samas vaimus, nagu midagi ei oleks juhtunud.
Anu pani üles paar uudisnuppu, vaatas üle saabunud pildigaleriid, vastas meilidele ja juba ootaski meid all videoreporter Karli Saul, kellega koos läksime linna peale ajaleht Sirpi otsima. Üritasime osta erinevatest lehepunktidest kurikuulsat Sirpi. Pärast mitmeid üritusi oli tulemus null. Kõik kohad, mida külastasime, olid ajalehe juba hommikul kaheksaks ära müünud.
Töö oli kiire ja korralik. Anu andis mõned korraldused veel reporterile, helistas toimetusse ja kiirustas seejärel spaasse, kus teda ootas lõõgastav massaaž. Sinna ma kaasa igaks juhuks enam ei läinud.
Kokkuvõttes tahaks öelda ,et Anu Saagim, vastupidiselt vihaste netikomentaatorite arvamusele, on vägagi energiline ja elurõõmus naine, kellelt tasuks kõikidel eesti naistel natukenegi õppust võtta ja elada rõõmsamalt, just nii, nagu seda teeb Anu.
Minu jaoks oli see uskumatult tore päev ja kohtasin paljusid toredaid inimesi. Olen õnnelik, et sain veeta ühe päeva, jälgides Eesti üht glamuursemat ja elurõõmsamat naist.
Anu Saagimi töövari Carlos Kirtsi