15 asja, mis kahjustavad hambaid

15 asja, mis kahjustavad hambaid Foto: SCANPIX

Ilusad ja terved hambad teevad naeratuse kenaks.

Uuring näitas, et on mitmeid faktoreid, mis hambaid rikuvad, kaasa arvatud energiajoogid, kohv, vein ja tee, kirjutab iltasanomat.fi.

Hammaste korrashoiuks ei piisa vaid harjamisest, vaid regulaarselt tuleb külastada ka hambaarsti.

Mis siis võivad hambaid kahjustada?

Energiajoogid – need joogid on väga populaarsed, kuid need on hambavaenulikud. Tegemist on üsna happeliste jookidega, mis kahjustavad eelkõige hambavaapa. Lisaks neis on kaariest tekitavat suhkrut suures koguses.

Diabeet – see haigus teeb hamba- ja igemehaigustele vastuvõtlikuks. Diabeetikuid ohustab eelkõige parodondiit. Selle tõttu võivad hammastesse praod tekkida.

Suitsetamine - see võib hambad kollaseks muuta, samuti tekitada suu- ja igemevähki.

Vein – liigne veni tarbimine kahjustab samuti hambaid. Nii punane- kui valge veini võivad hammaste värvi muuta. Veinis leiduvad happed aga mõjuvad halvasti hambavaabale. Hambavaaba kahjustusi saab kahandada, kui juua veni väikeste sõõmudena ja vahepeal juua vett.

Rasedus – raseduse ajal tuleb naistel hammaste ja suu eest tavalisest rohkem hoolt kanda. Uuringud on näidanud, et igemehaigustel on seos laste väikese sünnikaaluga. Raseduse ajal tekkivad hormonaalsed kõikumised võivad tuua kaasa igemepõletiku. Hommikused oksendamised aga kahjustada hambavaapa, kuna maost tulev on happeline.

Hammaste krigistamine – see sõna otseses mõttes lõhub hambaid, kuid võib tekitada ka lõuavalu. Hammaste öine krigistamine võib tekkida stressist ja vihast. Selle tõttu tuleks oma tundeid revideerida. Abi tasuks küsida ka hambaarstilt.

Kommid ja mullijoogid – suhkur iseenesest ei kahjusta hambaid. Kui süsivesikutest tekkiv happerünnak on see, mis hambaid lõhub. Mullijookides on tavaliselt palju suhkrut ja muid aineid, mis hammastele halvasti mõjuvad. Kommide üheks põhikomponendiks on suhkur.

Murdeiga – murdeeas toimuvad suured hormonaalsed muutused, mis väljenduvad mitmel moel. Üheks sümptomiks võivad olla hellad ja paistes igemed. Need igemed on tundlikumad. Selle tõttu tuleks teismeeas hambaid korralikult harjata ning hammaste vahesid puhastada.

Kuiv suu – suu kuivamine võib mõjutada ka hambaid. Sülg viib suust auke tekitavaid baktereid ning neutraliseerib happelisust. Kuivust saab ennetada vee joomise, suhkruvaba närimiskummi närimise ja ksülitooli sisaldavate pastillide imemisega.

Liiga sage dieedipidamine – vähe kasulikke toitaineid sisaldavad dieedid on kahjulikud ka hammastele. Suu tervise seisukohalt oleks vajalik, et organism saaks piisavalt valke, kaltsiumit ning B- ja C- vitamiine. Toitainete puudumine võib tekitada igemehaigusi.

Kuumad joogid – kohv ja must tee värvivad hambaid. Lisaks kahjustavad need ka hambavaapa, mille tõttu võivad tekkida ka hambaaugud. Kuumi jooke tasuks tarbida ettevaatlikult ja väikestes kogustes.

Vanus – igemed muutuvad vanuse kasvades nõrgemaks. Vanemas eas võivad tekkida kergemini igemehaigused ja ka hambaaugud. Hammaste eest tuleks siis hoolitseda keskmisest rohkem fluoriidi sisaldava hambapastaga.

Hambaniidi mitte kasutamine – hambavahede eest tuleb samuti hoolt kanda, sest see aitab ennetada igemehaigusi. Hambaniidi abil saab hammaste vahelt kätte toidujäänused ja katu, mis harjates ära ei tule.

Hammaste pesemine valel ajal – kohe pärast söömist ei tasu hambaid puhastada. Eriti veel siis, kui on tarbitud happelisi sööke- jooke. Hambapesuga tasuks oodata vähemalt pool tundi. Pärast happelist sööki tasuks suud veega loputada. Hammaste liiga tugev ja liiga pikka aega harjamine võib neid samuti kahjustada.

Liigne valgendamine – kui hambaid liiga sageli valgendada, muutuvad nad hapraks.