/nginx/o/2013/11/22/2638912t1h5fd2.jpg)
Täna 50 aastat tagasi lasti maha USA Texase osariigis Dallases Ühendriikide 35. president John Fitzgerald Kennedy.
Täna möödub 50-aastat John Kennedy mõrvast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kennedy tulistamises süüdistati Lee Harvey Oswaldit, kes juhtumit uurinud Warreni komisjoni andmetel tegutses üksinda, kirjutab foxnews.com.
Kennedy tapmine on andnud ainest mitmele vandenõuteooriale.
«Härra president, te ei saa öelda, et Dallas teid ei armasta,» sõnas Texase kuberneri John Connally abikaasa Nellie Connally.
Pärast seda sai avatud Lincon Continentaliga sõitnud president kaks kuuli. Kell oli siis kohaliku aja järgi 12.30.
Kennedy külastas 22. novembril 1963. aastal Texast eesmärgiga teha kampaaniat oma teiseks ametiajaks tagasivalimiseks.
President ja teda saatnud autod olid tulistamise ajal teel Dallase Trade Mart messihalli, kus Kennedy pidi kõne pidama.
Kennedy tapmist uurinud Warreni komisjoni andmetel tabas presidenti kaks kuuli, millest esimene tabas ülaselga, liikus kaela ja tuli kaela eesosast välja.
Sama kuul tabas ka Kennedy ees istunud John Connallyt, kes sai raskelt vigastada, kuid jäi ellu.
Teine kuul tabas Kennedyt kuklasse, lõhkudes osa ta koljust. Presidendi kõrval istus autos ta abikaasa Jacqueline Kennedy.
President viidi haiglasse, kus arstid ta surnuks tunnistasid. Üsna peatselt pärast seda andis asepresident Lyndon Johnson ametivande.
Uurijate sõnul oli Kennedy tulistaja Lee Harvey Oswald Dallase õpikutelao kuuendal korrusel.
Oswald oli endine merejalaväelane, kellest sai kommunist ning kes elas 1959 – 1962 Nõukogude Liidus. Siis tuli ta kodumaale tagasi.
Politsei arreteeris 34-aastase Oswaldi üsna kiiresti pärast tulistamist. Ta hukkus 24. novembril 1963. aastal, kui ööklubi omanik Jack Ruby ta maha lasi. Politsei oli Oswaldit siis viimas Dallase peapolitseijaoskonnast vanglasse.
Seni levivad vandenõuteooriad, et Kennedyt ei tapnud Oswald, vaid see mees oli lihtsalt patuoinas, kes süü enda peale võttis.
Välja on käidud, et Kennedy lasi tappa USA maffia, Luure keskagentuur (CIA), relvatööstusjuhid, Nõukogude Liit või Kuuba.
Mõrva keskne tõendusmaterjal on niinimetatud Zapruder film. Presidendi möödasõitu vaadanud Abraham Zapruder jäädvustas oma väikekaameraga mõrvahetke.
Kennedy tapmisest on kirjutatud palju raamatuid. 1991. aastal tegi režissöör Oliver Stone sellest filmi pealkirjaga «JFK».